/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/02/7652031t1h72aa.jpg)
Sportlased teavad, et suur osa treeningu edukusest ning vormis keha kujundamisest sõltub toidulauast. Seepärast ei leia nende menüüst toitainevaeseid ega suhkrurikkaid toite.
8 toitu, mida sportlased kunagi ei sööks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Men’s Fitness ajakiri teeb ülevaate (harrastus)sportlaste nõuannetest, millistest toitudest kehale kuigivõrd kasu ei ole.
(Dieet)limonaad. Sportlased mõtlevad pea iga toidu puhul, kui palju on selles valke, rasvu ja süsivesikuid, sest just neid kõiki on kehale kütuseks vaja. Kalorivaesest limonaadist saab keha vaid ajutise kütusena süsivesikuid. Samuti sisaldavad dieetlimpsid tihtipeale kunstlikke magusaineid, mis jätavad organismile mulje, et tarbitakse päris toitu, ent tegelikult ei omasta keha sealt midagi ning jääb pigem nälga.
Purgisupp. Mugav valmistada, ent tervise seisukohalt ei pruugi igas sellises supis suurt midagi head olla. Esimesena võiks häirekella lööma panna supi pikk säilivusaeg. Teiseks tuleks tähelepanu pöörata supi soolasisaldusele, mis võib olla väga kõrge ja ületada terve päevase soovitusliku koguse.
Riisigaletid. Neist on jäetud küll tervisliku toiduaine mulje, ent toitaineline koostis on neil üsna napp – teisisõnu pole seal kehale suurt midagi kasulikku ning riisivahvel on populaarne vaid oma madala kalorsuse poolest.
Hommikuhelbed. Olgu see rikas suhkru või suhkruasendajate poolest, sellise suhkrukogusega hommikuhelbeid ei võta ükski sportlane teadlikult suu sisse. Suhkrurikas toit tõstab veresuhkru taseme ajutiselt küll kõrgele, ent sama kiiresti see ka langeb ning nälg tekib uuesti.
Müsli. Sarnaselt hommikuhelvestele võib sealgi peituda suur kogus lisatud suhkrut. Poemüsli pakendeid tuleb hoolikalt lugeda või valmistada endale ise kaerahelvestest, pähklitest ja seemnetest müsli, kuhu toitumist jälgiv sportlane suhkrut kindlasti ei lisa.
Madala valgusisaldusega toidukord. Valke vajab sportlane lihaste tugevdamiseks, ent see pole ainus põhjus. Nimelt aitavad valgud kõhtu täita ning kauem täiskõhutunnet säilitada, samuti püsib veresuhkru tase neid süües stabiilsena. Seega hoiab iga teadlik sportlane oma toidukorras tubli koguse nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid.
Magustatud jogurt. Siin kehtib jällegi reegel, et jogurtitopsi on poeletilt hea kiireks eineks haarata, ent sealgi peitub üsna korralik kogus suhkrut. Paljud sportlased eelistavad maitsestamata või Kreeka jogurtit, kuhu lisavad ise marju, omavalmistatud müslit jm.
Makaronid. Süsivesikud pole kellegi vaenlased, aga oluline on valida neist õiged ja toitainerikkad variandid. Valged makaronid seda pole, pigem tasub eelistada täisterapastat, kinoad, pruuni riisi jm, kuhu juba omal valikul lisada köögivilju ning valguallikaid.