Häiritud uni ja päevane väsimus: kuidas ennetada norskamist?

Norskamise võib peatada külili asendis magamine.

FOTO: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Norskamist võib põhjustada ülekaal, eriti rasva kogunemine kaelale. Hingamisteid blokeerivad ka lõualuu iseärasused ja unehäired, mis vajavad arsti tähelepanu. 

Kui ninakanalid on avatud, on väiksem tõenäosus, et inimene peab suu kaudu hingama. Nina aitab avada näiteks soolveega loputamine. Norskamise vältimiseks on parim magada külili mitte selili, vahendab The Guardian

Sagedaseim põhjus norskamiseks on suu kaudu hingamine. Oleme loodud nina kaudu sisse ja välja hingama. Magades lahtise suuga, paneb õhk kurgu pehme koe vibreerima ja tekitab norskamisele omast heli. Umbes 45 protsenti täiskasvanutest norskavad mõnikord ja 25 protsenti neist teevad seda regulaarselt. 

Rasva kogunemine kaelale tekitab norskamist, sest pärsib õhuvoolu. Meestel koguneb liigset rasva kaelale tihedamini kui naistel, mistõttu nad ka norskavad sagedamini. Kõik mehed, kelle särgikaeluse ümbermõõt on suurem kui 40 sentimeetrit, on suure tõenäosusega norskajad. Lühikese ja tüseda kaelaga naised norskavad sama tõenäoliselt. Kaelalt aitab rasva kaotada üleüldine kaalu langetamine.

Lõualuu taandumine võib norskamist soodustada, sest keel langeb kergemini suulakke ja takistab hingamisteid. Et teha kindlaks, kas sul on taanduv lõualuu tuleks tagumised hambad kokku hammustada. Kui alumised hambad on nähtavalt ülemiste taga, võib taanduv lõualuu ka norskamise põhjuseks olla.

Obstruktiivne uneapnoe tähendab seda, et kõri sulgeb magamise ajal täielikult ning hingamine peatub vähemalt kümneks sekundiks. Hapnikutase veres langeb ja hingamine taastub õhuahmimisega. Uneapnoe on tervisele kahjulik, seda seostatakse päevase unisusega, mis viib õnnetuste, kõrge vererõhu, suurema diabeedi ja insuldiriskini ning depressioonini.