Inimesed ei oska õigesti puhata

Pärast tööpäeva peaks inimene püüdma tegelda meeldivate tegevustega, mis ei oleks samas tööga sarnased. Näiteks oleks kontioritöötajal hea puhata silmi ja end liigutada, sest sageli tuleb tääl pikalt järjest istuda. Foto: Panther Media / Scanpix / Arturs Budkevics

Kuigi puhkamine ja lõõgastumine võivad tunduda tegevused, mida igaüks kas või une pealt oskab, siis tegelikult kiputakse end päeva jooksul üle koormama, mitte ei valita puhkust lähtuvalt oma tööspetsiifikast. Füsioterapeut Jarko Koort selgitab, kuidas lõõgastuda nii, et inimene end ka tõesti tööst välja puhkaks.

Füsioterapeut Jarko Koort näitab harjutust, mis teeb kontoritööst kurnatud kehale head. Foto: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Millised märgid viitavad, et inimene pole tööst välja puhanud?

Põhiline märguanne inimese jaoks on see, kui ta tunneb ennast halvasti. Halvasti tundmine võib väljenduda mitmeti: tegemist võib olla valudega, ebamugavustunde/rahutuse või lihtsalt väsimusega.

Inimestel, kes teevad füüsiliselt väga raskeid töid, ning kes pidevalt teatud piirkondi kehas üle koormavad, võivad tekkida tõsisemad vaevused, millest tervenemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks ning aeganõudvaks või sootuks võimatuks.

Olenevalt töö iseloomust varieeruvad ka kaebused. Samas ei välista üks kaebus teist. Suures plaanis saame eristada vaimset ülepinget/stressi ning füüsilist stressi. Samas viib tihti üks asi teiseni: kui me tunneme ennast vaimselt väga halvasti, siis suurema tõenäosusega ei leia me motivatsiooni ennast vajalikul määral füüsiliselt liigutada, minna trenni.

Samas ka vastupidi, kui meil kogu aeg kuskilt valutab, siis seda on vaimselt väga raske taluda, pidev valuaisting hakkab rahvakeeli n-ö ajudele, tuletab ennast kogu aeg meelde ja häirib keskendumist. Neid asju tasuks vaadelda koos. Vaimne ning füüsiline pool peaksid olema võimalikult tasakaalus.

Rääkides istuvast tööst: kontoritöötajatest, autojuhtidest jne, siis peamisteks kaebusteks on ikkagi valu, seda eelkõige kaelas, õlavöötmes, kätes või alaseljas. Tavaliselt eelneb valule kangustunne, ebamugavustunne, justkui ei jaksaks enam istuda, tahaks pidevalt niheleda ning pidevalt uusi asendeid leida. Asja süvenemisest annab märku see, kui antud vaevused hakkavad järjest varem, juba tööpäeva alguses, pihta ning ei taha pärast tööpäeva lõppu üle minna. Tekib tunne justkui öö ei oleks enam piisav aeg, et tööst ära taastuda.

Inimestel, kes teevad füüsiliselt väga raskeid töid ning kes pidevalt teatud piirkondi kehas üle koormavad, võivad tekkida tõsisemad vaevused, millest tervenemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks ning aeganõudvaks või sootuks võimatuks.

Kui liigse füüsilise töö tagajärjel on tekkinud juba mingid strukturaalsed muutused, mis ärritavad organismi, siis nendest paranemine on oluliselt keerukam kui näiteks istuvast tööst tingitud alaseljavalust vabanemine. Füüsilise töö puhul on tihti lisaks lihastele ülekoormatud ka liigesed, kõõlused, sidemed ning see teeb olukorrale lahenduse leidmise keerukamaks.

Peamine märk on reeglina siiski valu, mis on juba tagajärg millegi ärritusele, ülekoormusele. Valu ei ole halb, kui seda õigesti tõlgendada ning sellest tulenevalt tegutseda olukorra lahendamiseks. Valu on peamine märguanne kehalt meile, et kaua võib.

Olenemata töö iseloomust on äärmiselt oluline säilitada lihaste normaalne toonus ning elastsus, ehk siis lihastes esinev liigne pinge võib piirata liigesliikuvusi, mis hakkab piirama igapäevaseid tegevusi ning tekitab ebamugavustunnet. Liiga vähene toonus lihastes võib muuta liigeseid ebastabiilseks, mille tõttu on nad ärritustele vastuvõtlikumad.

Jarko Koort näitab, kuidas palli peal tasakaalu hoida. Foto: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Mida inimesed puhates peamiselt valesti teevad?

Väga oluline aspekt on kindlasti ebapiisav uni. Uni on see aeg, kus meie kehal on aega koondada ressursse õigetesse kohtadesse, et päevastest tegevustest taastuda. Enne ei saa sellest aru, kui proovite näiteks paari nädala jooksul magada piisavalt palju, täpselt nii palju kui teile on vaja, et te end hästi tunneksite ning pärast seda, kui te organismile piisavalt unetunde enam ei anna, on enesetunde vahet lihtne märgata.

Teine oluline asi, mida on samuti leierdatud söögi alla ja söögi peale, ning põhjusega, on toitumine. Taastumine käib läbi ainevahetuse, seega kui me ei saa piisavalt söögiga eluks vajalikke toitaineid, siis loome me ise eeldused selleks, et meie taastumine võtab kauem aega.

Kolmandaks on kindlasti elu pärast tööd. Olenevalt töö iseloomust võiksid töövälised tegevused olla võimalikult erinevad igapäevatöö iseloomust. Ilmselt ei pea selgitama, miks ei ole hea mõte IT-spetsialistil koju minnes hakata vaimu turgutama arvutimänge mängides või ehitustöölisel, kes on päev otsa segumasinasse liiva visanud, hakata samal päeval pingete maandamiseks lillepeenart kaevama.

Vastupidi samas sobib, las IT-mees kaevab peenart ja ehitaja mängib arvutiga. Mõte on selles, et vaimu turgutatakse füüsilise koormusega ning füüsilist koormust vaimsete tegevustega või täiesti teistsuguste füüsiliste tegevustega.

Miks peaksid erinevalt puhkama näiteks kontoritöötajad ja füüsilise töö tegijad?

Põhjus peitub tegelikult tasakaalus, äärmused ei ole reeglina püsivalt head. Ressursid, mida kasutavad erinevat tööd tegevad inimesed päeva jooksul on erinevad ning ressursid on teatavasti piiratud. Inimese normaalseks funktsioneerimiseks on vaja nii mõõdukat vaimset kui ka füüsilist koormust.

Vaimset koormust saab tasakaalustada meelepärase füüsilise tegevusega, vahet ei ole kas selleks on siis jõusaalitreening, jooksutreening, pallimängud, koeraga jalutamine jne. Füüsilise koormuse leevendamiseks oleks mõistlik töövälisel ajal puhata antud piirkondi kehas, mis põhiliselt igapäevaselt töös on.

Füüsilise töö puhul ei pea kartma trennitegemist, alati on võimalik leida selline treening, milles koormatakse teisi kehaosasid võrreldes igapäevatööga. Füüsilise töö puhul on lihtsalt puhkamine, lugemine, mitte midagi tegemine oluliselt parem puhkuse viis kui vaimse puhul.

Tooge palun mõni näide võimalustest, kuidas pärast tööpäeva korralikult välja puhata.

Tehke midagi sellist, mida tehes te tunnete ennast hästi! Kui te ei tunne ennast sporti tehes hästi, siis võtke seda kui väljakutset tõestamaks endale, et ma saan sellega hakkama. Siinkohal lähtuge põhimõttest: liigne agarus on ogarus, olge mõõdukad! Ärge unustage anda kehale vaheldust, mida vaheldusrikkamad on tegevused, seda tänulikum keha sulle on.

Tulge mugavustsoonist välja ja minge sõbraga trenni, keegi ei saa teie eest seda esimest sammu teha! Unustage päevased töömured, veetke aega lähedastega midagi toredat tehes. Vähem muretsemist. Lähete hommikul tööle tagasi, küll siis muretsete edasi. Hea vaimne seisund loob eeldused heaks füüsiliseks seisundiks ning vastupidi!

Kuidas tunda ära, et lihased ei ole piisavalt hea seisukorras?

Tehke puusaringe, täiesti tavalisi puusaringe. Kui tunnete, et seda on ebamugav teha, siis ilmselt pole teie alaselg, vaagnavööde piisavalt hästi liikuv, selle tõttu on lihaste elastsus häiritud ning seljavaevused on kergemad tulema.

Minge selili, kõverdage jalad põlvest ning jätke tallad maha, tõstke puusad maast lahti ja hoidke puusi üleval. Kui selle tegevuse käigus tahavad reie tagumised lihased krampi minna, siis ilmselt ei ole teie lihaste seisund piisavalt hea ning peaksite sellele piirkonnale tähelepanu pöörama.

Tehke õlaringe, kui täiesti tavaliste õlaringide tegemise ajal tunnete kuskil valu, siis peaksite mõtlema, miks see nii on, ehk on teie lihased liiga pinges. Sama on kaela liigutamisega, kui kaela liigutamine mõnes suunas on valulik, siis on juba probleem tekkinud

Selliseid lihtsaid teste on veel mitmeid ning pealtnäha imelihtsad asjad võivad meile öelda väga palju. Ärge kartke küsida abi! Kõige hullem, mis juhtuda saab on see, et te peate valuvaigistid ära viskama, kuna nende säilivusaeg on möödas.