Toekas tervislik supp soodustab seedimist ning toitainete imendumist

Supp on tervislik ja maitsev. Foto: Mario Pessaris/PantherMedia / Mario Pessaris

Supp jääb vahel teenimatult tagaplaanile kui toit, mida võetakse vaid kui eelrooga. Siiski võib sellest kujuneda korralik, toekas eine. Supp annab kehale ülimalt vajalikku vedelikku ning sealt omastame kergesti toitaineid.

Supi muudab tervislikuks asjaolu, et erinevalt teistest roogadest säilivad selles paljud olulised vitamiinid ja mineraalained, mis muul juhul koos keeduveega minema kallatakse. Vedel toit seedub maos hästi ning tagab ka parema toitainete omastamise, kirjutab Tervisliktoitumine.ee.

Supp võib olla nii lahja juurviljaleem kui ka rohke liha, koore või juustuga rammus toidukord ehk sobib igale maitsele. Olenevalt toidukorrast võib supile lisada hapukoort, ürte, leiba, täisterakrutoone vms. Tervislikkuse seisukohast võiks supp olla ohtra soola asemel maitsestatud hoopis ürtide ja vürtsidega. Kes armastab teravust, saab sel moel ka suurepärase ainevahetust aktiviseeriva roa. Supiga saab ka kaalu langetada, kuna soe puljong hoiab kõhu täis, eriti hea, kui sellesse ohtralt köögivilju lisada.

Supp kõige üldisemas mõttes on tervislik ja hästi seeduv eine, kuna kuumtöötlemisel on enamasti kõik koostisained mõnusalt pehmeks keenud. Kuumtöötlemine pehmendab kiudaineid ja parandab mõne komponendi (näiteks karotenoidide) paremat omastamist. 

Enamik suppe sisaldab köögivilju, mis tagab juba hea vitamiinikoguse. Porgandi ja teiste karotenoide sisaldavate köögiviljade omastatavus paraneb veelgi siis, kui neid keeta ja süüa koos rasvaga. Hea rasvaallikas on lihaleem, samuti võib lisandiks olla hapu- või rõõskkoor, oliiviõli või muu (taimne) rasv. Seega miks mitte valida maitsev porgandipüreesupp.

Loomne kontidest keedetud puljong on tervisele väga kasulik sõltumata sellest, mida sinna maitseks lisada. «Kondipuljongil on palju tervistavaid omadusi,» sõnas Eesti toitumisnõustajate ühenduse liige Külli Holsting. Kontidest valminud leem pakatab mineraalainetest ja kollageenist, mis toetavad soolestikku, liigeseid, luustikku ja nahka.

Kanapuljong valmib tavaliselt sidekoerikastest ja kondistest lihatükkidest ning pika keetmisaja jooksul eraldub sealt leeme sisse želatiini, kondroitiini ja glükoosamiini, mida tavatoidust sageli ei leia. Nii glükoosamiin kui ka kondroitiin on vajalikud liigeste tõrgeteta toimimiseks ning nende tarbimine aitab ka sidekoeprobleemidest kiiremini taastuda.

«Alati peaks supile lisama maitserohelist: peterselli, tüümiani, tilli, rohelist sibulat, koriandrit, murulauku, karulauku, noori küüslaugupealseid jms,» loetles Holsting. «Need lisavad einesse C-vitamiini, folaate ja ensüüme. Ekstra soojendava supi saab siis, kui lisada ingverit, kurkumit, kaneeli, tšillit, kardemoni jt vürtse.»

Toitumisnõustaja sõnul tuleb eelistada köögiviljarikkaid ja kondipuljongiga valmistatud suppe, veidi harvem tarbida piima- ja lihasuppe. «Kala söömist võib aidata suurendada kalasupp – selles on head rasvhapped ja mineraalained,» lisas Holsting. Kartul ja kapsas supi koostises on hea valik aasta ringi, kuna need säilivad kaua. Kartulis sisalduv tärklis annab energiat, kapsas toetab väävli- ja kiudainerikkusega maksa ning liigeseid. 

Tema hinnangul on mitmekülgsus tervisliku toitumise alus ning supi saame alati tervislikumaks muuta, kui valime tooraineid hoolikamalt ning kasutame väiksemas koguses kvaliteetset rasva. «Puljong võiks olla hästi kvaliteetne või ise keedetud,» sõnas toitumisnõustaja. Eelistada võiks mahepuljongit või mahedaid supikonte, eriti hea puljongi saab ka metslooma kontidest.

Hea valikuna tõi Holsting esile Eesti köögist tuttavad herne-, oa- ja kruubisupi, sest tänu neile jõuavad tervislikud kaun- ja teraviljad sagedamini meie toidulauale. «Meie lapsepõlvest nii tavaline leivasupp hirmutab sageli välismaalasi oma välimusega. Aga kokkuhoidlik eestlane oskab kõik ära kasutada ja muuta leivasupi tervislikumaks, lisades sellele marju, kuivatatud puuvilju, kaneeli, kookoslaaste ja muud paremat, millega saab ka välimust isuäratavamaks muuta,» lisas ta. 

Purgisupid ja pulbrist vms valmivad kiirsupid võiksid toidulaual koha leida pigem harva. Toitumisnõustaja sõnul aitab pastöriseerimine valmistoidul küll kaua säilida, kuid hävitab vajalikke ensüüme. Paki- ja purgitoidus kasutatakse sageli odavaid ja vähetervislikke rasvu, lisaks ka säilitusaineid ja maitsetugevdajaid. Väga oluline on lugeda hoolega silte ning teha võimalikult tervislikud valikud.

Loe pikemalt Tervisliktoitumine.ee-st, milliseid nippe tervisliku ja toitva supi valmistamisel veel kasutada saab.