Ekspert selgitab: kas trennis kulutatud kalorid peaks tagasi sööma

FOTO: Benis Arapovic/PantherMedia / Benis Arapovic

Kes on vähegi jälginud päevas kuluvate ning toiduga saadavate kalorite vahekorda, see teab, et korraliku treeningtunniga põletad mitusada kalorit. Kas selle arvelt tasuks siis aga rohkem süüa?

Kui pärast treeningut vaatab pulsikellalt või mobiiliäpilt vastu ilus kulutatud kalorite number, tekib kindlasti küsimus, mida selle teadmisega peale hakata, kirjutab toitumisnõustaja Elle Penner MyFitnessPali spordiblogis. Kas tuleks joosta kööki sööma, jätta see hulk kaloreid tallele mõne patutoidu tarvis või hoopis neid ignoreerida? Otsust tehes tuleb eelkõige arvesse võtta, mis on su kaalueesmärk, kui tihti ja kui intensiivset trenni teed ning kui näljane pärast seda oled.

Kui tegu on tavalise harrastussportlasega, kes treenib kaalu hoidmise või langetamise eesmärgil paar-kolm korda nädalas (kalorikulu trennis 200-500 kcal) ning tarvitab päevas energiaks 1500-2200 kcal, siis ei ole tal oluline trennipäevadel tingimata rohkem süüa. Erinevus tuleb sisse siis, kui treening on mõõdukalt raske või intensiivne, seda tehakse rohkem kui kolm korda nädalas vähemalt tund korraga ning eesmärk on kaalutõus lihaste arvelt. Sel juhul soovitab Penner kaloraaži suurendada, et kogu selleks koormuseks oleks energiat ja jätkuks jõudu.

Peamine põhjus on see, et energiatarbimist ja -kulutamist on tegelikult väga kerge üle hinnata ning seda tuleb inimestel tihti ette. Kui hakkad lugema iga kalorit, mille trennis põletad ning sööd need kõik tagasi, võid tahtmatult oma pingutusi ise õõnestada ning kaalu sugugi mitte kaotada. Samuti pole mõtet jälgida lihtsalt kaloraaži, vaid näha kvaliteeti, mis on selle taga peidus. Näiteks kui kulutad trennis 500 kcal, siis vastab sellele nii üks šokolaaditahvel kui ka suur ports riisi kana ja köögiviljadega. Kahtlemata on mõistlikum variant viimane, sest see täidab kõhtu ning sellest saad vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, seega pole tegu tühjade kaloritega.

Lisaks tuleb jälgida oma isu ja keha vajadusi, sest kui keha kütust ei nõua ja enesetunne on hea, siis võidki oma «lisakalorid» jätta hoopis nädalavahetusse väikse maiustuse tarbeks. Kui kõht on aga tühi, siis tuleb muidugi süüa mõistlikus koguses, mitte ennast piinata.

Seega need, kes ihaldavad kaalu kaotada või säilitada, ei peaks muretsema kalorite «tagasi söömise» pärast. Need, kelle koormus on suurem ning kes tahavad rohkem lihasmassi arendada, peaksid aga kindlaks tegema, et nad ei söö lihaste taastumiseks ja kasvuks liiga vähe.

Siin on ka neli nippi, kuidas pärast trenni targalt süüa:

  • Kustuta janu. Sageli aetakse nälg sassi januga. Kui oled kahevahel, kas tahad kohe pärast trenni süüa, siis kõigepealt joo vett ning otsusta siis.
  • Usalda oma kõhutunnet. Selle asemel, et joosta koju jõudes automaatselt külmkapi juurde, mõtle parem järele, kas kõht on ikka nii tühi, et pead kohe midagi mõtlematult sisse ahnitsema.
  • Ära võta numbreid nii tõsiselt. Kalorite hulk, mille trennis põletad ja sisse sööd, on siiski hinnanguline, mitte sajaprotsendiliselt täpne. Kahtlemata arvame ka, et kulutasime trenniga ikkagi rohkem kui näitab pulsikell. Kui nälg tabab sind tavapäraste toidukordade vahel, siis haara toiduks midagi väikest ning joo vett. Kui praeguse kaloraaži juures tabab sind ikkagi nälg, siis suurenda seda tasapisi. Võta näiteks ette hinnanguline kulutatud kalorite hulk ning tarbi toiduna energiaks sellest pool. Tähtis on jälgida oma enesetunnet ja energiavajadust, mitte süüa rangelt numbrite järgi.
  • Söö kvaliteetset toitu. Kõrgekvaliteedilise valgu, rasva ja süsivesikute allikad tagavad selle, et kõht on täis ning lihased taastuvad kenasti.
Tagasi üles