/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/02/7820479t1h0f5b.jpg)
Süsivesikuid peetakse üsna vastuoluliseks toidugrupiks ning paljud kaalulangetajad püüavad neid iga hinna eest vältida. Vastupidi, see teguviis võib kaalukaotust hoopis takistada.
5 olulist märki, et sööd liiga vähe süsivesikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud väldivad süsivesikuid, arvates, et teevad nii oma tervisele head, vahendab Independent. Tegelikkuses võib süsivesikute vältimine tekitada mitmeid kõrvalmõjusid ja tervisehädasid. Austraalia dietoloog Susie Burrell toob välja viis tervisemuutust, mis tihti kaasnevad süsivesikute nappusega ning võivad tervisele üsna rängalt mõjuda.
Kaalunumber jääb toppama. Müüt süsivesikute kohta on see, et mida vähem neid süüa, seda enam kaotad kaalu. Tegelikkuses on süsivesikud väga vajalikud energia ammutamiseks ning normaalse ainevahetuse tagamiseks. «Kui tarbid päevas alla 80 grammi süsivesikuid, ent teed palju trenni, ei piisa sellest hulgast keharasva ainevahetuseks ning see aeglustub,» selgitas Burrell. See omakorda tingib kaaluseisaku. Burrell soovitab hoida igapäevamenüüs minimaalselt mõne puuvilja, leivaviilu ning vähemalt pool tassitäit täisteratoodet (riis, pasta, kaer, rukis jne). Need on eriti head trennijärgsed valikud ning hoiavad ainevahetuse kontrolli all.
Väsimus. See on peamine märguanne, et sööd liiga vähe süsivesikuid ning energiat jääb seepärast puudu. Burrell selgitas, et väsimuse tekitavad tavaliselt muutused veresuhkru tasemes. «Veresuhkru kõikumine võib põhjustada peavalu, keskendumisraskusi ning energiapuudust,» nentis ta. Kuigi ka süsivesikute (liig)tarbimist on seostatud väsimustundega, tingivad selle siiski pigem kiired süsivesikud (saiakesed, pasta, maiustused jm), toitvate süsivesikute vältimine tekitab aga samasuguse jõuetu efekti.
Magusaisud. Kui sind kimbutavad ebamäärased isud, võib eeldada, et organismis on mõne aine või toidugrupi puudus. Kui ka pärast kopsaka eine söömist tunned, et tahaks veel midagi magusat, siis tähendab see, et eine polnud piisavalt tasakaalus. «(Magusa)isud pärast põhitoidukorda annavad märku, et eine polnud süsivesikute, rasvade ja valkude poolest tasakaalus. Täiskõhutunde saavutamiseks on vaja neid kõiki, tasakaalustamata eine jätab näljatunde ikka alles,» tõdes Burrell. Süsivesikute vältimine lööb madalaks ka veresuhkru taseme, mis tipneb sellega, et tund või kaks pärast sööki tunned end juba uskumatult näljasena.
Seedeprobleemid. Häid süsivesikuid sisaldavaid toidud on rikkalikud ka kiudainete sisalduse poolest. Kiudainete piisav kogus tagab normaalse seedimise. Seega loogiline järeldus on, et süsivesikute kogust vähendades võid kogeda kõhukinnisust. «Kui su soolestik on harjunud regulaarselt süsivesikuid saama, ent jätad ühel hetkel näiteks kiudainerikkad teraviljad menüüst välja, võib see oluliselt häirida soolestiku tavapärast toimimist. Pikemaks võib venida aeg, mil seedesüsteem toitu töötleb ja jäätmeid minema viib,» selgitas Burrell.
Halb hingeõhk. «Kui süsivesikute tarbimine langeb teatud tasemele, hakkab keha kasutama alternatiivse energiaallikana maksas toodetavaid ketoone. Ketoonidel on väga eristuv lõhn, mistõttu jõuab osa neist ketoosi puhul ka meie eritatavasse sülge,» rääkis Burrell. Ketoos on seisund, mil ketoonide tase veres on normaalsest kõrgem, kuna keha ei saa piisavalt süsivesikuid energia talletamiseks.