Unusta Vahemere maad, uus tegija on põhjamaade dieet

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Dusan Zidar / PantherMedia / Dusan Zidar

Diabeedi, vähkkasvaja ning südame-veresoonkonna haiguste riski saab ennetada lisaks populaarsele Vahemere dieedile ka põhjamaadele iseäraliku toitumisega.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) analüüs kinnitab, et mõlemad dieedid vähendavad levinud haiguste riski, ent vaid 15 kõigist 53 Euroopa riigist on rakendanud meetmeid, et nendega tervislikku toitumist edendada, vahendab Guardian. Kaheksa riiki (sealhulgas Iirimaa, Hispaania, Kreeka) levitavad sõna Vahemere dieedi kasulikkusest, seitsme riigi (nende seas Norra, Rootsi, Soome, Island) elanikud on aga võtnud omaks n-ö põhjamaade dieedi, et elada tervislikult.

«Mõlemad toitumiseelistused on tervise seisukohalt väga head, selles pole kahtlustki. Tahtsime analüüsiga teada, kas Euroopa riigid ka kasutavad neid, et informeerida rahvast tervisliku toitumise eripäradest,» märkis WHO Euroopa büroo mittenakkushaiguste osakonna juht Joao Breda.

Traditsiooniline Vahemere maade dieet on rikkaliku puu- ja köögiviljade, pähklite, teraviljade ja oliiviõli sisaldusega. Mõõdukas koguses leidub seal kala ja linnuliha, vähesel määral aga piimatooteid, punast liha, töödeldud lihatooteid ning maiustusi. Põhjamaade dieeti peetakse sarnaseks, sealgi on fookus köögiviljadel, marjadel, täisteratoodetel ning rasvasel kalal (heeringas, lõhe, skumbria). Oliiviõli asemel eelistatakse põhjamaades rapsiseemneõli.

Raporti kohaselt aitavad mõlemad toitumisviisid ennetada kroonilisi haigusi – südamehaigused, insult, diabeet, mõned vähivormid jm. Paljud taolistest haigustest on tingitud ülekaalust, ent sedagi loodetakse Vahemere või põhjamaade dieediga vältida.

«Kõik riigid peaksid levitama soovitusi tervislikust toitumisviisidest, sest selles vallas on meil juba käes hädaolukord. Me ei soovita konkreetseid dieete, ent need kaks võivad olla riikidele inspiratsiooniks. Kui rahvas suudaks need omaks võtta, saaks riik säästa raha tervishoiusüsteemis ning parandada inimeste tervist,» lisas Breda.

Tagasi üles