Tõhus treening, mis võib leevendada depressiooni sümptomeid

FOTO: Ian Lishman / PantherMedia / Ian Lishman

Vähe sellest, et jõutreening toob kenad lihased esile, nüüd usutakse sel olevat positiivne mõju ka vaimsele tervisele.

Mõõdukas lihastreening teeb luud-lihased tugevaks ning aitab ennetada kroonilisi haigusi, kirjutab Time. Värskes uuringus tehti lisaks sellele kindlaks, et jõutreeningut võib seostada ka depressiooni sümptomite märkimisväärse vähenemisega. Iirimaa Limericki Ülikooli teadlased võtsid luubi alla 33 kliinilist uuringut, mis hõlmasid kokku ligi 2000 inimese tervisenäitajaid treeningu ning vaimse tervise vallas.

Ilmnes, et lihastreeningut saab seostada depressiooni sümptomite (kehv tuju, huvipuudus hobide ja ühistegevuste osas, väärtusetuse tunne) paranemisega sõltumata sellest, milline oli treenija sugu, vanus, üldine tervis ja treeningu konkreetne sisu. Ülikooli sporditeaduse osakonna teadlane Brett Gordon märkis veel ühe järeldusena, et lihastreening võib isegi efektiivsemate tulemustega olla neil, kel on mõõdukas või raskem depressioon.

See-eest leiti, et pole väga oluline, milliseid lihasharjutusi teha. Gordoni sõnul ei saa nad välja tuua üht parimat harjutust. Leiti küll mõningaid tõendeid, et väga hea tulemuse võib saavutada kuni 45-minutilise juhendatud treeninguga, ent trenni pikkus ja sisu sõltub juba pigem treenija enda füüsilisest vormist. Gordon soovitab trennid hoida vaheldusrikkad ning jõutrennile pühenduda näiteks kaks korda nädalas, tehes 8-10 eri harjutust 8-12 kordusega.

Varasemates uuringutes on oletatud, et mis tahes treening suurendab kehas verevoolu ning sealhulgas paraneb ka verevool ajju. Selle tulemusel võivad ajus toimuda ka mõned positiivsed muutused, tekkida uued ajurakud ning vabaneda tujutõstvad hormoonid. Tõendatud on ka seda, et lisaks lihastreeningule mõjuvad ajule hästi näiteks kardiotrenn ning jooga.

Siiski tuleb märkida, et vaimset tervist mõjutavad tegurid on väga keerukad. Kindlasti ei pruugi pelgalt raskuste tõstmisest piisata selleks, et depressioon täielikult minema pühkida. Niisamuti ei saa kõikide inimeste võimekust treeninguks üheülbaliselt hinnata, vaid mõned kogevad kindlasti raskusi, energia- ja motivatsioonipuudust uue treeningkava alustamisel. Gordon leiab samas, et värske uuring on tugev argument, et jõutreening koos sobiliku depressiooniraviga on täiesti adekvaatne vahend vaimse tervise parandamiseks.

Loe ka neid

Tagasi üles