/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/15/7846114t1h490c.jpg)
Iga vanem teab, et mõni laps võib justkui lõpmatuseni mängida ja ringi karelda, samas kui täiskasvanul on ammu jaks otsa lõppenud ja kerge tüdimuski peal.
Miks lastel iial energia otsa ei saa? Teadus annab vastuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas lapsel võib tõepoolest olla rohkem energiat kui täiskasvanul? Selgub, et just nõnda see ongi, vahendab HealthLine. Värske uuringu autorid võrdlesid 12 eelpuberteedi eas poisi ning 25 täiskasvanud mehe energiaväljundeid ning treeningujärgset taastumist. Täiskasvanute seas oli ka hea vastupidavusega (harrastus)sportlasi. Osalejatel lasti teha füüsilisi katseid, et analüüsida, kuidas nende keha reageerib intensiivsele treeningule. Üllatuslikult leiti, et poisikesed olid lihasväsimuse tekkele märksa vähem tundlikud ning taastusid treeningust samuti kiiremini kui mehed.
«Leidsime, et lapsed on rohkem harjunud aeroobse metabolismiga ning füüsilised katsed väsitasid neid seetõttu vähem. Nad ka taastusid kiiremini kui isegi treenitud täiskasvanud mehed, mida tõestas poiste pulsi kiirem taastumine ja muud tegurid,» kinnitas uuringu juhtivautor, Sebastien Ratel Prantsusmaa Clermont Auvergne Ülikoolist.
Kuigi antud uuring viidi läbi poiste ja meeste väikese grupi seas, usub Ratel, et ka naiste ja tüdrukute puhul võiks eeldada sama tulemust. Rateli meeskond usub, et uuring annab praktilist teavet laste treenimise ja kehalise kasvatuse osas.
«Tulemused näitasid, et laste lihaste vastupidavus on tihti väga hea, seega tasub juba varases eas suunata neid tegelema aladega, mis nõuavad vastupidavust, lihasjõudu ja kiirust,» soovitas ta.
Sertifitseeritud treener Bart Peterson märkis, et laste kehalise võimekuse arendamisel on oluline tagada lõbus ja ohutu õppimiskeskkond, sest siis on ka tulemused palju paremad. «Kui võtta ka pingeline treening ning teha see lõbusaks, saad lapsi aidata nende tegeliku potentsiaali saavutamisel. Kui lastel pole tore, siis nad ei ürita ka oma piire ületada,» selgitas ta.
Samas on tema sõnul võimalik, et vanemad ja treenerid utsitavad lapsi vahel liiga tugevalt pingutama ning koormavad nad isegi treeningute ja võistlustega üle. Koormuse pealesurumine tõstab lastel kindlasti vigastuste saamise ja läbipõlemise riski. Samaaegselt jääb lastel aina vähem aega, mil nad saavad oma lapsepõlve tõeliselt nautida ning tegeleda muude meeldivate asjadega, mis ehk neid veel enamgi arendavad.
Peterson julgustab lapsevanemaid hoidma tasakaalu lapse treeningute ja muu elu vahel. Tema hinnangul ei tohiks treeningute ja võistluste arv nädalas ületada lapse vanuse numbrit. «Näiteks kui laps on viiene, ei peaks tal olema nädalas rohkem kui viie tunni ulatuses treeninguid ja võistlusmänge.»
Samuti on hea, kui laps saab aastaringselt proovida eri tüüpi treeninguid. «Lapsed, kes spetsialiseeruvad varakult ühele spordialale, võivad varem läbi põleda, vigastusi saada ning nende üldine sportlik võimekus ei arene niivõrd hästi, nagu see kujuneks välja eri tüüpi treeninguid harrastades,» lisas ta.