Millal süüa süsivesikuid, et kaal ei tõuseks?

Süsivesikuid sisaldab näiteks pasta. Foto: Panther Media / Scanpix / Kia Cheng Boon

Sportlaste toitumisnõustaja Michelle Adams-Arenti sõnul ei tasu süsivesikutest täiesti loobuda, selle asemel tasub mõelda rohkem nende söömise ajale. 

Süsivesikuid on parem süüa trenni perioodil ja pigem hommikuti, mitte õhtuti ja suurtes kogustes, toob toitumisnõustaja välja Business Insideri videos. Selline süsivesikute tarbimine aitab muuta kehakoostist soovitud suunas. 

Hommikuti suudab keha tarbitud süsivesikutega paremini hakkama saada ja on väiksem võimalus, et see ladustatakse kehale rasvaks. Sama juhtub toitumisnõustaja sõnul ka trenni ajal, kuna treening muudab inimese keha ja ka selle reaktsioone toidule. 

«Suhkur pole kurjajuur, asi on taas ajastuses,» rääkis Adams-Arenti. Suhkur on kõige kiiremini põlev nn kütus, kust saada energiat. Seega vajame seda, aga näiteks trenni ajal, mitte diivanil istudes. Siin võib tõmmata paralleeli auto tankimisega. Inimene muudkui täidab paaki, kuigi ei kavatse kuhugi sõita. 

Peamised süsivesikute allikad on teraviljad ja kartul, kirjutab toitumine.ee. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid, mono- ja disahhariide. Maiustused, magusad joogid, puuviljasiirupid, magustatud pagaritooted ja magustatud piimatooted on peamised lisatud suhkrute allikad. Lisatavateks suhkruteks nimetatakse suhkruid, mida lisatakse toidule töötlemise või valmistamise käigus.

Mõiste «süsivesikud» ei võrdu mõistega «suhkur». Suhkur on kokkuleppeline käibemõiste, mida kasutatakse peamiselt sahharoosi (nn lauasuhkur), aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute, mono- ja disahhariidide nagu glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos kohta.

Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 50–60 protsenti. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10 protsenti päevasest toiduenergiast.

Süsivesikud täidavad organismis mitut funktsiooni:

• on organismi põhiline energiaallikas: 1 gramm süsivesikuid = 4 kcal,
• kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse,
• määravad verekoostise,
• kuuluvad paljude hormoonide koostisesse,
• omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises,
• neil on inimorganismis varuaine roll – maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada,
• kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks.

Allikas: toitumine.ee