Kauem kui 30 minutit järjest istumist paneb kontoritöötaja tervise ohtu

Kontoritöötaja. Foto: Panther Media/Scanpix

Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide tõttu - nii süngelt võib kokku võtta ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud teadusartikli, mis peegeldas ligi 8000 inimese andmeid. Väikseim risk on neil, kes istuvad maksimaalselt 30 minutit korraga ning leiavad vahepeal võimalusi liikumiseks. Mida aga teha, kui igapäevane töö eeldab istumist?

Inimene on loodud liikuma, kirjutab Tööelu portaal. Kui oleme passiivselt ühes asendis, siis teatud lihasgrupid kannatavad pinge all. Lisaks aeglustuvad vereringe ning ainevahetus. Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeudi Katre Lust-Mardna sõnul on klassikalise istuva kontoritööga seotud mitmed vaevused. «Levinud kaebused on valud alaseljas, pinge kaela- ja õlavöötmes, randme- ja küünarliigese probleemid,» loetles ta. Pika istumise peale muutub aeglaseks ka inimese aju ning kannatab tööviljakus.

Ideaalis võiks korraks püsti tõusta ja mõned sammud teha iga 20 minuti järel. Kui see tundub palju, siis võiks igas tunnis leida vähemalt viis minutit liikumiseks. Selleks sobivad hästi telefonikõned või püstijalakoosolekud. Samuti võiks samades ruumides töötava kolleegiga kontakteerumiseks tema juurde kõndida ning vältida digitaalseid abivahendeid.

Katre Lust-Mardna. Foto: Konstantin Sednev/EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Vali õige tool

See on aga vaid asja üks pool. Paratamatult tuleb kontoritöötajal sageli ette ka istumist. Seega mängib meie tervelt elatud aastates olulist rolli valitud tool.

Kontoritooli valimisel pea silmas:

• Sellel võiks olla võimalikult palju reguleerimisvõimalusi. Iga inimese keha on unikaalne ning seega erineb ka ideaalne istumisasend. Katseta ja leia seadistus, mis kõige vähem väsitab.
• Tooli reguleerimise tulemusena peaks alaselg olema toetatud. Ideaalis võiks tool järgida istuja lülisamba kuju.
• Tooli kõrgus võiks olla selline, mis lubab õlgadel olla normaalses asendis (mitte tõstetud), õlavarred asetsevad kehaga paralleelselt ning käsivarred toetuvad lauale.
• Küünarnukid võivad toetuda tooli käetugedele. Kui see tundub ebamugav, siis on alternatiiv käsivarte toetamine lauale. Käte toetuspunkt peaks asuma klaviatuuriga samal tasapinnal.
• Kui laua kõrgus ei ole reguleeritav, siis aitab istumiskõrgust sobivaks kohandada jalatugi.
• Jalad võiksid toetuda kindlalt maha (või alusele) nii, et tooliplaadi ning reite esiosa vahele jääb veidi ruumi. Nii saab veri jalgades vabamalt liikuda. 
• Tooli materjalid võiks olla hingavad.

Siin tasub aga meeles pidada, et ükskõik kui hea on tool, siis keha ikka väsib. «Parim asend istumiseks on alati järgmine asend,» viitas füsioterapeut mõõdukale nihelemisele.

Uut tooli soetades peab arvestama, et mõneminutiline prooviistumine ei anna täit ülevaadet. Seega võiks võimalusel eelistada reguleerimisvõimalusi näilisele mugavusele. Palju abi võib olla ka sellest, kui on võimalik konkreetset tooli tööl juba proovida (laenata näiteks puhkusele läinud kolleegi oma) ning otsustada selle pinnalt.

Lisaks ergonoomilistele toolidele võiks tervisest hoolivas kontoris olla ka istumispall. «Palli võiks iga tunni pärast kolleegile edasi anda. See on piisav aeg, et pakkuda kehale vajalikku vaheldust. Lisaks saab palliga teha ka võimlemisharjutusi,» sõnas Lust-Mardna.

Tervise hoidmine on tööandja huvides

Kuigi töötaja ei saa omale ergonoomilist kontoritooli nõuda, võiks selle pakkumine olla iga tööandja huvides. See mõjutab töötaja efektiivsust, sest ebamugavustunde hajutamise asemel saab keskenduda ülesannete täitmisele. Samuti sõltub sellest tervis, mis pikemas perspektiivis mõjutab omakorda võetud haiguspäevade arvu.

Kontoriergonoomika osas Eesti ettevõtteid nõustava Lust-Mardna sõnul muutuvad tööandjad selles vallas aina tähelepanelikumaks. «Tuntakse huvi töötajate enesetunde vastu ning uusi vahendeid valides lubatakse sõna sekka öelda. Õnnelikud ja terved töötajad on omakorda produktiivsemad ja tulevad ärile kasuks,» kinnitas ta.