Kas paljajalu kõndimine on tervisele kasulik?

Suvel peaksid kõrgeid kontsi armastavad naised kasutama ära igat võimalust paljajalu liikumiseks.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuigi meie esivanemad jalatsitest suurt midagi ei teadnud, ei kujuta tänapäeval elu enam jalanõudeta ette. Paljajalu olek on aga jalgadele hea, kui end sellega rohkem harjutad.

Kui laps õpib kõndima, on vanematel soovituslik lasta tal harrastada seda ilma jalanõudeta, et protsess oleks loomulik, kirjutab Healthline. Põhjuseks on see, et laps õpiks kasutama oma jalalihaseid ega laseks kõndimaõppimisel end kingadest mõjutada. Paljajalu saab laps põrandapinnaga paremini haakuda ning paraneb tema kehataju. Kui ta saab aga vanemaks, harjub ta jalatseid kandma ning paljajalu kõndimise kasulik efekt kaob.

«Kõige otsesem kasutegur paljajalu kõndimisel on see, et taastub meie loomulik kõndimismuster ja kõnnak,» selgitas Hoag ortopeediainstituudi ortopeed dr Jonathan Kaplan. Kui vaadelda aga poes jalanõusid, leiame neist pehmendusi ja toestusi, mis peaksid aitama jalgadel hästi liikuda. Hästi toestatud, kvaliteetse jalatsiga on mõnus kõndida küll, ent pediaater dr Bruce Pinker nentis, et need jätavad teatud lihasgrupid unarusse ning selle asemel, et jalalihaseid treenida, jäävad need hoopis vajaliku koormuseta ega muutu tugevamaks.

Paljajalu kõndimisel on veel häid tervisemõjusid:

  • Paraneb kontroll jala asendi ning maapinna vahel;
  • Paraneb tasakaal, kehataju ja teadlikkus, mis võib aidata valusid leevendada;
  • Jalgade mehaanika toimib paremini ning see omakorda arendab ka puusade, põlvede ja kere tööd liikumisel;
  • Säilib jalalaba ja pahkluu loomulik asend ning liikumissuund, samuti jalalihaste ja sealsete sidekudede tugevus ja stabiilne olek;
  • Mõtlema ei pea ebamugavatele jalatsitele, mis tekitavad ville või moonutusi näiteks varvaste kujus;
  • Tugevdab jalalihaseid, mis toetavad omakorda alaselga.

Kui toas paljajalu kõndimine on üsna turvaline, siis sama ei saa öelda väljas jalutamise kohta. «Ilma vajaliku tugevuseta jalgades riskid sellega, et kõndimisega kaasneb kehv jalgade liikumise mehaanika ja see tekitab vigastusteohu,» tõdes dr Kaplan. Seda, et jalad on jalatsitega harjunud ning nõrgemaks jäänud, tuleb paljajalu kõndimisel eriti arvestada.

Ortopeed pani südamele, et valima peaks ka pinnast, millel paljajalu käia. Ebatasane ja märg pinnas tekitab nii vigastuste kui ka libisemise ohu. Lisaks jääb alati õhku võimalus, et puutud paljajalu kõndides kokku kahjulike mikroobidega.

Osteopaat dr Christopher Dietz lisas, et paljajalu käimise oht võib puudutada eriti diabeetikuid, kes võiksid selles osas isegi arstiga konsulteerida. «Kui neil on diabeetiline neuropaatia, võib jalgadel olla juba imeväikseid haavu, millest nad pole teadlikud,» sõnas ta. Paljajalu kõndimine seab diabeetiku jalad ohtu, sest ka lihtne kriimustus või vill võib kujuneda neil kiiresti suuremaks haavandiks ning halvemal juhul lõppeda jala amputeerimisega.

Kuidas õppida turvaliselt paljajalu kõndima?

Ekspertide arvates nõuab see aega, kannatust ja korrektset teavet. Seega enne, kui kingad suveks nurka viskad, arvesta järgmisi asjaolusid.

Alusta aeglaselt. Jalad kohanevad kergemini, kui alustad 15–20-minutiliste lõikude kõndimisega. Dr Kaplan rõhutas, et jalalabad ja pahkluud peavad saama aega uue keskkonnaga harjuda. Kui hakkad paljajalu kõndimisega harjuma, saad pikendada nii vahemaad kui selle kõndimisele kuluvat aega.

Harjuta esmalt kodus. Enne kui tõttad asfaldile, on mõistlik harjutada paljajalu kõndi kodustel turvalistel pindadel, olgu selleks muru, terrass või ka linoleum.

Harjuta turvalistel pindadel. Kui kodus kõndimine selge, võta ette vähemohtlikumad pinnad nagu liivarannad, haljasalad ja murulapikesed.

Kanna minimalistlikke jalatseid. Paljajalu kõndi võib veidi meenutada ka minimalistlike jalatsite kandmine, mis ei pigista ega hõõru. Enne paljajalu ringi lippamist võib olla kasulik neid kanda.

Peatu ebamugavustunde tekkimisel. Et jalgu mitte liialt põrutada ega vigastada, võid jalatseid igaks juhuks kaasas kanda ning vajadusel need jalga lükata, kui tunned paljajalu kõndimisel ebamugavust või valu.

Tee tasakaaluharjutusi. Dr Kaplan soovitab praktiseerida lihtsaid tasakaalu arendavaid harjutusi, näiteks seista ühel jalal või tõusta kikivarvule.

Proovi treeningut, mida harrastatakse paljajalu. Joogat, pilatest ning võitluskunste harrastatakse paljajalu. Kui nende treeningutega katsetad, võid saada rohkem aimu, kuidas paljajalu luua paremini kontakt jalgade ja maapinna vahel ning tasakaalu hoida.

Jälgi võimalike vigastuste olemasolu. Tähtis on iga päev jalgu pesta ja vaadelda, kas sa pole nahka  marraskile tõmmanud.

Populaarne

Tagasi üles