2 magamisasendit, mis toetavad seedetööd ja valude leevenemist

Värske voodipesu tagab parema une. Foto: Panther Media/Scanpix

Jõusaalis ja joogatunnis pöörame palju tähelepanu sellele, et keha asend oleks õige ega soodustaks vigastuste teket. Tervist hoidvale asendile tuleks mõelda ka magades, mil keha puhkab.

Magamisasend on olulisem kui arvata oskad, sest see mõjutab kõike alates ajust kuni soolestikuni, kirjutab Healthline. Kõik teavad, et vähene uni tekitab väsimuse ja energiapuuduse, ent kui saad soovitusliku 7-8 tundi täis magatud ning tunned end ikka halvasti, võib viga olla just magamisasendis.

Maga vasakul küljel

Eri uuringutes ning ekspertide poolt on kõige tervisesõbralikumaks tunnistatud just vasakul küljel magamine. Kuigi inimkeha näeb välja sümmeetriline, ei ole ta seda sisemiselt. Vasakul küljel magamine tagab, et siseorganid poleks liigse koormuse all. See, kuidas me puhkame, mõjutab ka organismi võimet süsteemselt toimida ning kehast jääkaineid elimineerida. Kui mõne jaoks toimib soolestikus kõik nagu kellavärk, siis teised kogevad jälle seederaskusi. Leebemate murede korral võib aidata sellest, kui lased gravitatsioonil oma tööd teha ning magad vasakul küljel, mis soodustab soolestiku tööd.

Lisaks seedetöö edendamisele usutakse küljel magamisel olevat ka kõrvetisi vähendav ning aju turgutav toime. Väheneb ka norskamine pelgalt füsioloogilistel põhjustel, sest erinevalt selili magamisest ei saa küljel põõnates keel kurgu lähistele üles vajuda. Kuna norskamine halvendab unekvaliteeti, tähendab see, et külje peal magades võid saavutada parema une.

Külili magamise miinustena võib välja tuua selle, et õlg võib valusaks jääda ning kui üks õlg pidevalt valutab, siis sellele toetudes magada ei saa. Niisamuti võib valusaks jääda lõug. Selle, et ükski kehaosa magades kangeks ei jääks, tagavad aga hea madrats, mõnus voodipesu ning sobilik pead ja kaela toestav padi. 

Selili magamise eelised

Teise hea magamisasendina soovitatakse selili magamist – nii, nagu me kõik seda beebina tegime. Selili magamine tagab eelkõige selle, et selgroog on sirge, see võtab ka maha pingeid õlgadest ja lõuast. Selili magamine võib leevendada nii puusa- kui ka põlvevalu, liigesepõletikke ning isegi kinnist nina. Kui külili magamine aitab norskamist vähendada, siis tegelikult annab midagi ära teha ka seliliasendis. Nimelt võib madratsi alla panna väikese kõrgenduse, mis tagab selle, et ülakeha on sujuvas veidi püstises asendis. Niisamuti aitab spetsiaalne kõrgendatud padi, mis jaotab ühtlaselt koormuse pea, kaela ja õlgade vahel.

Kui alaseljaga on muresid, siis võib hoopis jalad voodis pisut kõrgemasse asendisse tõsta, pannes näiteks madala padja madratsi alla jalutsisse. Selleks, et kehakaal jaotuks ühtlaselt ning liigesed ei saaks koormust, on ideaalne aga võimalusel magada käed-jalad laiali.

Arstid soovitavad vältida vaid kõhuli magamist, sest see paneb liigse raskuse kerelihastele, lükkab selgroo valesse asendisse ning soodustab seeläbi selja- ning kaelavalusid. See on küll kõhuli magades hea, et hingamisteed püsivad avatuna ning inimene ei pruugi norskama hakata, kuid peaaegu sama tulemuse annab ka külje peal magamine.