Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Nipid, mille abil hoiavad toitumisspetsialistid kergesti saledat joont

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tervislik toitumine ei tähenda enda näljutamist.
Tervislik toitumine ei tähenda enda näljutamist. Foto: Ronalds Stikans / PantherMedia / Ronalds Stikans

Pole üllatus, et valdav osa toitumisspetsialiste on ideaalkaalus. Ometi ei tähenda see, et nad on pidevalt dieedil. Kuidas aga normaalkaalu ilma range dieedita säilitada?

Tervislik, mitmekülgne toitumine on vajalik selleks, et enesetunne oleks hea ning et südamehaigused, II tüübi diabeet ja vähktõved ei kipuks ligi, vahendab news.com.au. Tasakaalustatud toitumise osas tasub nõu küsida spetsialistidelt, kel tuleb normaalkaalu hoidmine justkui loomulikult välja. Mida on meil neilt õppida?

Nad söövad kõike mõõdukas koguses. Tervislik toitumine ei tähenda ainult juurikate söömist ning toitumisnõustajate menüü pole tingimata piiratud. Pigem lähenevad nad toidule loominguliselt ega ütle ära ka maiustustest, ent mitte suurtes kogustes. Nad ei pruugi toitu lahterdada heaks ja halvaks, vaid jälgivad portsjonite suurust ning seda, kui tihti patustada.

Salat on omal kohal. Nagu arvata võib, on toiduspetsialistid suured värskete köögiviljade austajad ning see on väga õige lähenemine. Vähemalt viit portsjonit puu- ja köögivilju päevas seostatakse tervisliku kehakaalu säilimise ning paljude haiguste ennetamisega. Erinevalt tavainimesest otsivad toitumisnõustajad pidevalt viise, kuidas lisada toidukorrale puu- ja köögivilju. Ideaalis võiks iga toidukorra hulka kuuluda midagi taimset.

Puuvili on parim vahepala. Unusta küpsised, saiakesed ja müslibatoonid, sest väikseks näksiks pole puuviljast midagi paremat. Puuvilja valimine vahepalaks ennetab veresuhkru liigset tõusu ning on hea variant ka kaalulangetajatele, sest see sisaldab märksa vähem kaloreid kui muffin, magus piimakohv või müslibatoon.

Nad väldivad töödeldud toitu. Poelettidel leidub juba hulk tervislikuma sisuga kiireid toidukorra asendajaid, näiteks erinevaid batoone, smuutisid ja valgujooke, kuid toitumisnõustaja eelistab ikkagi pigem värsket, töötlemata toitu. Siin tekibki küsimus, kas on vaja osta mõni batoon, kui süüa saab ka pähkleid ja rosinaid? Kas on vaja valgujooki, kui saad ka piima klaasi kallata? Niisamuti ei saa kindel olla, kas iga poeletilt haaratav, tervislikuna reklaamitud toit ei sisalda lõpuks ikkagi hulka kaloreid ning suhkrut või sünteetilist suhkruasendajat.

Nad mõtlevad kaloraažile. Üldjuhul ei pea toitumisspetsialistid ranget dieeti ega loe kaloreid, kuid nad on teadlikud, et keegi ei saa tarbida liialt energiat ilma kaalus juurde võtmata. Seepärast oskavad nad valida mitmekülgseid, kvaliteetseid toite, mis annaks vajaliku hulga energiat. Näiteks võib tüüpiline kiirtoidueine sisaldada üle tuhande kalori, ent energia, mida sellest toidukorrast saame, on tühine. Toitumisspetsialist ei teeks sellist valikut, sest teab, et saab sama kalorihulga eest süüa vähemalt kaks kopsakat toidukorda, mis reaalselt kõhu täidavad ja energiat annavad. Abiks on ka toidu kaalumise ning portsjonite silmaga hindamise oskus, mis ennetab ülesöömist.

Tagasi üles