Perearst leidis endas spordikire 54-aastaselt maratoniks treenides 

Rita Uuetalu spordikirg sai alguse suusamaratoniks treenimisest. Foto: Erakogu

Sageli jääb spordiga alustamine selle taha, et inimesed ei tea, kuidas treeningut oma ellu sobitada. Sõmeru perearstikeskuse tohter Rita Uuetalu (61), kes hakkas regulaarselt treenima alles 54-aastaselt, püüab spordipisikuga nüüd nakatada ka oma patsiente.

Aktiivset elustiili innustasid Uuetalu alustama pikad perematkad, milleks tundus targem aegsasti valmistuda. «Meil oli tavaks pere ja sõpradega mäesuusatamas käia. Minu mees ja tema sõbrad käisid Vasaloppeti maratonil ja neil tekkis idee läbida terve Worldloppeti maratonide sari. Järgmiseks valiti Itaalia Alpides kuulus Marcialonga maraton koos mäesuusapuhkusega. Mind kutsuti kaasa ja otsustasin proovida,» meenutas ta, lisades, et hakkaski viiekümnendates eluaastates viis korda nädalas maratoniks treenima.

«Tulen töölt ja lähen esimese asjana trenni, alles pärast seda tegelen muude asjadega. Telekat ei vaata peaaegu üldse,» avaldas Uuetalu oma hea distsipliini saladuse. Sõmeru perearstina on ta töötanud 25 aastat ning ärgitab ka patsiente regulaarselt liikuma. «Annan konkreetseid juhiseid, millise pulsiga treenida – siis on inimesel turvalisem,» rääkis Uuetalu. Töö on olnud tulemuslik, sest terviseraja lähedal elades kohtab ta seal oma patsiente tihti.

Üldistest juhistest perearsti sõnul aga kasu pole. Tema soovitab treenimist alustada liikumisest kolm-neli korda nädalas ja mitte üle soovitusliku pulsitaseme. «Kui rapsida kohe suure hoo ja kiire pulsiga, tunneb inimene end halvasti, on väsinud. Kiire pulsiga treenimine kahjustab organismi, tekivad ülekoormus ja südameprobleemid,» selgitas Uuetalu. Ka joovad harrastussportlased teadmatusest tihti liiga vähe vett.