5 põhjust, miks ketodieet pole adekvaatne kaalulangetusmeetod

Ketodieedi menüüsse kuulub rohkelt muna ja liha. Foto: Ruslan Olinchuk / PantherMedia / Scanpix

Väga madala süsivesikusisaldusega ketogeeniline ehk ketodieet kogub aina enam populaarsust. Paljud aga ei tea või eiravad fakti, et tegu on ravidieediga, mitte tavalise toitumisviisiga.

On tõenäoline, et kiire ketodieediga võib ka tavainimene kaalu kaotada, kuid nii nagu iga asi, ei kesta ka see püsivalt. Ketodieedil lähtutakse umbkaudu reeglist, et päevane süsivesikute kogus toidus jääb viie protsendi juurde, valgud moodustavad umbes 20 ning rasvad suisa 75 protsenti kogu päevasest toiduenergiat, kirjutab Reader’s Digest.

Kui jätta seda dieeti pidades menüüst järsku välja näiteks saiakesed ja maiustused, siis võibki eeldada, et kaal langeb. Samas ei ole selline toitainete vahekord tervislik lühemas ega pikemas perspektiivis. Tegelikkuses kasutatakse seda dieeti pigem raskete haigusjuhtude, näiteks epilepsia korral, mil dieedist tingitud vere ketoonkehade kõrgenenud tase vähendab epileptilisi krampe.

Ketodieedi puhul on üsna tavaline, et seda pidades hakkavad inimest häirima järgmised tervisehädad.

Unehäired. Range ketodieet oma madala süsivesikute sisaldusega surub keha ketoosiseisundisse, mil keha hakkab glükoosi asemel energiat ammutama rasvavarudest. Ketoosi esimestel päevadel või isegi nädalatel tunneb inimene seepärast jõuetust, on ärritunud või uimane ning tal esineb magamisraskusi, kuna kehal on justkui süsivesikutest loobumise võõrutusnähud.

Lihasmass väheneb. Selleks, et lihased saaksid kasvada, on vaja küll valku, kuid niisamuti ka süsivesikuid. Kui jätta menüüst välja süsivesikuallikad nagu puu- ja köögiviljad ning teraviljad, asub keha valku «varastama» lihastest ja muudest keha kudedest, et seda energiatootmisel kasutada. Toitumisnõustaja Dana Notte sõnul tuleb paljudele tihtipeale üllatusena, et ketodieediga langenud kilod pole kadunud mitte pelgalt rasva, vaid üsna suures osas ka lihaste arvelt.

Veepuudus ja lihaskrambid. Teine põhjus, miks ketodieediga näiliselt hästi kilosid kaotatakse, on kadu «veekaalu» arvelt. «Kui keha hakkab kütuseks kasutama valku, vabaneb organismis sellega rohkelt lämmastikku. See võib aga kehas toksiliseks muutuda ning organism üritab seda väljutada pideva urineerimisega. Veekadu näeme ka kaalule astudes. Tegelikkuses võib see aga viia vedelikupuuduseni ning elektrolüütide tasakaalutu olekuni, sest kehas väheneb samaaegselt vajalike soolade ja mineraalainete hulk. Seepärast võivad mõned ketodieedi pidajad kogeda jalakrampe. Sama juhtub populaarse Atkinsi dieedi puhul, ketodieet on justkui selle tänapäevane versioon,» selgitas Notte.

Stressiseisund. Ketodieet nõuab tohutut enesepiiramist – juba üks portsjon puuvilja võib inimese päevase süsivesikulimiidi lõhki lüüa. Range dieet on psühhoterapeut Shiri Macri sõnul raske psühholoogiline stressor. «Kui inimene jätab oma organismi ilma teatud toitainetest, mida see vajab, reageerib keha justkui hädaolukorrale. Stressihormoon kortisooli tase läheb lakke ning meeleolu parandava serotoniini tootmine lakkab,» põhjendas ta ketoosiga kaasnevat stressiseisundit.

Nõrgenevad luud. Rasvade ainevahetusel tekkivad ketoonkehad on happelise koostisega. Kui need hakkavad vereringes kuhjuma, muutub ka veri ise happelisemaks, selgitas Notte. «Keha üritab happelisust reguleerida leeliselise mineraalaine, näiteks kaltsiumi kasutamisega. Selle varusid tuleb võtta aga luudest, mistõttu pikemas perspektiivis võib kaltsiuminappus vähendada luutihedust ning viia luuhõrenemiseni,» nentis ta.