/nginx/o/2018/10/17/11504432t1h4c3d.jpg)
Teadlased on nüüd jõudnud selgusele, kuidas tavapärased argised tegevused mõjutavad mälu. Juba eelnevalt on uuringud näidanud, et füüsiline aktiivsus on ajutervisele väga oluline: see ennetab ning suisa ravib depressiooni ja aeglustab kognitiivset tagasilangust.
Uus teadusuuring heidab valgust, kuidas istumine, seismine ja kõndimine mõjutavad töömälu, mis aitab töödelda ja säilitada informatsiooni. Medical News Today vahendab, et teadlased mõõtsid aju aktiivsust erinevate argiste tegevuste ajal, nägemaks kuidas inimesed sooritavad samal ajal ülesandeid, mille eesmärgiks on visuaalsete mälujälgede tekkimine.
Töömälu töötas kõige efektiivsemalt, kui inimesed väntasid ratta peal või jalutasid. Eelnevalt on arvatud, et füüsilise tegevuse ajal muutuvad inimese tähelepanu ja infotöötlusega seotud funktsioonid halvemaks. Uus uurimus annab aga tunnistust hoopis vastupidisest – kognitiivne töötlus muutub tõhusamaks juba nii füüsilise aktiivsuse ajal ning on ka parem selle järgselt. Meie aju töötab kõige paremini, kui keha on aktiivne!
Eelnevalt ilmus sel aastal uuring, mis sedastas, et aeroobne füüsiline aktiivsus aitab säilitada vaimseid võimeid ka vanemas eas, hoides kontrolli all isegi nii tõsist neurodegeneratiivset haigust nagu dementsus. Eelmisel aastal ilmunud uuringus kirjutati, et 4000 sammu päevas aitab säilitada vanemaealistel inimestel vaimset võimekust. Avastati, et istumine seevastu kahjustab temporaalsagarat, mis mängib olulist rolli mälu-ja keeleprotsessides.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)