Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Pilatesetool: mis veider piinariist see veel on?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Pilates iseenesest ei ole Eestis midagi uut, küll on aga klassikaline pilates, mis on oma loomult privaatsem ja personaalsem kui suurtes spordiklubides pilatese nime all pakutavad treeningud. Meil on vähetuntud pilateses kasutatavad masinad, nagu reguleeritav tool, mida kasutatakse jõuharjutusteks.

Klassikalise pilatese treener Krista Lukner Tartus õppis Tartu Ülikoolis liikumisspetsialisti magistriõppes ning pilatesehariduse omandas Londonis, ühes Euroopa vanimas pilatese koolis Body Control Pilateses. Tema sõnul on saab pilatesetooli treeninguga ühest küljest tugevdada lihaseid aga ka kiirendada vigastusest paranemist.

Pilatese treeningutel on rühmad väikesed ja treeningud toimuvad erinevate raskustasemetega rühmades. Treening sobib kõigile ja igas vanuses ning Lukneri sõnul treenivad tema stuudios kõrvuti nii 20- kui 70-aastased. Pilatese treening treenib süvalihaseid, millel on oluline roll meie tugi- ja liikumisaparaadi toetamisel, aitades vältida vigastusi ja parandades rühti,» rääkis ta.

Sügisest on Lukneri stuudios olemas ka pilatese masinad, pilatese toolid. Pilatese tool treenib suurepäraselt tasakaalu ja sobib põlvevigastustest taastumiseks. Pilates jagunebki kaheks: meile tuttavad matitreeningud ja masinatreeningud. Kuigi Eestis ei ole pilatese stuudiod ja masinate treeningud vägagi laialdaselt levinud, siis mujal maailmas on need vägagi populaarsed, rääkis Lukner. Pilatese treeningu lõi 20. sajandi alguses USAs Joseph Pilates. See levis kiiresti tantsijate seas, kelle jaoks oli treening hea viis, kuidas taastuda vigastustes, hoides end samal ajal heas vormis. Treening on populaarne USAs ja Suurbritannias, kus ka Lukner õppis.

Tema sõnul ajatakse pilatest tihti joogaga sassi. «Jooga on elustiil, pilates on ikkagi treening,» sõnas Lukner. Küll aga sai Pilates treeningu loomisel mõjutust joogast, tervisevõimlemisest ja ka näiteks poksist. «Pilates on jõutreening, kuigi ka siin on keskendumine ja hingamine väga oluline. Kindlasti on ka pilatest soovituslik teha pika aja jooksul,» seletas Lukner.

Pilatese treeningsüsteem on ülesehitatud erinevatele tasemetele, pilatesetooli treeningut soovitab Lukner neile, kes on juba varem sama alaga teinud. Samuti eratundideks, näiteks ka vigastuste puhul, kus seletamiseks ja asendi korrigeerimiseks on rohkem aega. Pilateses on keha kontroll väga oluline, mistõttu on oluline harjutusi õigesti teha. «Igaüks võib tänavalt tulla ja peale vaadates neid harjutusi teha, kuid õigesti tegemine ei pruugi nii lihtne olla. Keha on niivõrd tark, et proovib igalt poolt viilida, et lihtsamini läbi saaks,» rääkis Lukner, kelle sõnul võtab õige tunnetuse kättesaamine aega. Pealegi ei kasutata neid lihased naljalt tavaelus, mida pilates treenib. Tooli kasutasime kui jõusaalimasinat, harjutuste tegemisel olid töös suurte lihaste asemel aga just pigem väikseid süvalihaseid. Näiteks jalgade treenimisel said treenitud ka pöiad, mis enamasti tähelepanuta jäetakse.

Lukneriga treenides kogesin täpselt seda, millest ta rääkis. Pilateses on liikumised väga kontrollitud ning igal lihasel on oma ülesanne – sel moel tuleb ka harjutuse mõju esile. Õpetaja annab juhiseid, kuidas vedrusid ise reguleerida ja üsna pea tean ma mida teha, kui tuleb käsklus: «must teise». Treeningu juures on oluline korrektne seismine ja hea rüht - nii puusad, rindkere kui pea asetsevad üksteisega kohakuti. Lukner viimistelb minu kehahoidu äärmise täpsusega ning vahel tunnen, et viibiksin justkui füsioterapeudi vastuvõtul. Treener sõnabki, et pilates asub kui treeningu ja taastusravi vahepeal. Pilatesetool sobib näiteks inimestele, kellel on põlvevigastused ja ei saa muidu treeninguid teha. «Ta sobib ka vanemaealistele, kes ei pruugi tahta nii palju hüpata ja karata,» räägib Lukner. Tema sõnul on alati võimalik harjutusi varieerida. «Minu stuudios käivad need, kellel on seljaga probleeme. Käivad just selleks, et hoida oma lihased tugevad. Järgmine variant oleks operatsioonile minna,» rääkis ta.

Töökeskkonna spetsialistina töötanud Lukner näeb oma kogemusest, et kuskil 10 istuvat tööaastat paneb juba selja püsivalt valutama. Paari aastaga võivad olla mured väiksemad ja võimalik, et siit-sealt midagi valutab, kuid keha saab hakkama ja kompenseerib puudujäägi. Pilates annab kehale tugevust ja ta saab paremini hakkama, kuid Lukneri aus vastus on, et vaid treening istumisest tulevat kahju tervisele ei korva. «Kõige parem on kui inimene ei istu väga pikalt järjest ja vähemalt tunnis korra saab toolilt püsti,» rääkis ta. Meie kehad on loodud liikuma ja kui oleme üle tunni juba ühes asendis olnud, siis me hakkame nihelema ja asendit muutma. See annabki märku, et tuleb end püsti ajada.

Tagasi üles