Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Arstitudengite ettepanekud erakondadele: tervislik toit poole soodsamaks ning suitsud eraldi leti taha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Värsked puuviljad.
Värsked puuviljad. Foto: Elmo Riig

Seoses lähenevate valimistega koostas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) tervishoiuteemalised ettepanekud, mida arstitudengid soovitavad järgmisteks valimisteks eesmärgiks seada.

«Uurisime liikmetelt, milliste rahvatervise teemadega soovivad nemad, et järgmine valitsus tegeleks. Arstitudengid valisid välja kõige olulisemad ideed, mis edastati ühise kirjana erakondadele,» sõnas arstiteadusüliõpilaste seltsi president Evamaria Elisabet Keränen. «Soovime, et erakonnad mõtleksid juba valimiskampaania ajal tervishoiupoliitika peale ja toetame rahvatervise arendamist praktiliste ettepanekutega.»

EAÜSi rahvatervise töögrupi juht Taur Lillestik lisas, et ettepanekud on koostatud ühiste mõtetena väljaspool poliitilisi tagamaid ja kõik ettepanekud lähtuvad teaduslikust informatsioonist.

Seltsi kuus ettepanekut on järgnevad: 

1. Madalam maksumäär sellistele tervislikele toitudele, millest rohkem kui 50 protsenti on juur-, puu-, kaunvili või pähkel. Selle rahastamiseks luua maks toodetele, milles on palju suhkrut, soola või küllastatud rasvhappeid. 

Südame ja veresoonkonna haigused on peamine varajase töövõime kaotamise ja surma põhjus Eestis ja nende ravimine suurendab olulisel määral tervishoiukulusid. Ennetustegevuse peab suunama riskikäitumise vähendamisele ning tervist toetava keskkonna suurendamisele. Kuna keskmise eestlase menüü peaks sisaldama vähem soola, loomset rasva, töödeldud liha, töödeldud toidus leiduvat transrasva ja lisatud suhkrut, peaks tervislik toit olema inimestele kättesaadav ja taskukohane.

Märkimisväärne on see, et statistikaameti andmetel on 2017. aasta oktoobriga võrreldes värske köögivilja hind 21 protsenti kasvanud, kuid samal ajal suhkru hind on sama palju langenud.

2. Sigaretid ja muud tubakatooted peaksid olema poes eraldi leti taga, et vähendada impulsiivseid oste ja vähendada reklaami. Selts toetab mõtet eemaldada poodides kassade kohalt sigaretipakkide sektsioonid ning selle asemel müüa sigarette eraldi letist. Väiksemates poodides, kus eraldi müügipunkti jaoks ruumi ei jagu, võiks lahenduseks olla sigaretipakkide eemaldamine vaateväljast, sigarettide ostmiseks tuleks neid müüjalt küsida. Sigaretipakkide eraldi leti taha viimine aitab ka suitsetamist maha jätta, sest see vähendaks ostleja kiusatust osta uus sigaretipakk. Lisaks vähendab see juba varakult noorte kokkupuudet tubakatoodetega, näiteks vanematega koos poes käies. Samuti vähendab see reklaami ostuplaaniga alaealistele.

3. Alkoholi aktsiisi ei tohiks järgmise nelja aasta jooksul langetada.

Selts leiab, et alkoholiaktsiis tuleks vaatamata piirikaubandusele jätta langetamata. Nimelt kaalub ka Läti maksude tõstmist 28. veebruaril 2019. aastal. Kolme tuleva aasta jooksul on Lätis kavas tõsta alkoholiaktsiisi kokku 35 protsenti. Audiitorfirma KPMG uuringu kohaselt loobuks 90 protsenti küsitluses osalenutest Lätti sõitmisest, kui pooleliitrise viinapudeli hinnavahe Lätiga oleks alla ühe euro, õllekohvril alla kahe euro.

Hindade järkjärguline tõstmine Lätis vähendaks eestlaste sõite piiri äärde alkoholi järele, kui selle hind oleks Eestis ligilähedane. Samuti ei ole alkoholiaktsiisi pikaajaline mõju eestlaste tervisele veel teada ning seega ei tasuks praeguseid aktsiisiotsuseid rutakalt muutma hakata. Alkoholiaktsiisi langetamine võib tulevikus põhjustada tarbimise suurenemist. 

4. Tervishoidu toodavat lisaraha peaks eelkõige suunama esmatasandi tugevdamisele.

Praegu oleme seisus, kus paljude esmatasandil lahendatavate probleemidega pöörduvad patsiendid EMOsse. Riigikontrolli erakorralise meditsiini auditist selgub, et 2017. aastal moodustasid EMOsse pöördujatest 57 protsenti need patsiendid, kes ei vajanud vältimatut abi ning kes oleksid võinud pöörduda perearsti poole. EMOst on saanud koht, kus tegeletakse teiste tervishoiutasandite kitsaskohtadega, kuid kallimalt. EMOde koormust suurendab muuhulgas ebaühtlane perearstiabi kvaliteet. EAÜSi seisukoht on, et tervishoidu suunatavat raha tuleks jaotada senisest enam esmatasandi tugevdamisele, selle kvaliteedi kontrollile ning kahe tasandi omavahelise koostöö edendamisele. Esmatasandi tugevdamine aitab kaasa nii haiguste ennetamisele kui ka varasema ravi rakendamisele, mis omakorda hoiaks kokku tervishoiukulusid.

5. Tervishoidu oleks vaja hankida lisaraha, orienteeruvalt 1 protsent SKTst iga nelja aasta jooksul.

2017. aastal moodustasid tervishoiukulud 6,4 protsenti SKTst ehk 1,52 miljardit, mis võrreldes enamiku teiste ELi ja OECD riikidega, on väike osa SKTst. Tervishoiukulude reaalkasv 2017. aastal oli 1,5 protsenti, aga samal ajal suurenesid leibkondade kulud 12 protsenti ning avaliku sektori kulud 6,4 protsenti.

Eesti tervisesüsteemi analüüsis toodi välja järgmisi kitsaskohti:  

  • Ravikindlustuse rahastamine baseerub kitsal tulubaasil ja kapitaliinvesteeringud on liiga sõltuvad ELi rahastusest;
  • Riigieelarvest eraldatav lisasumma mittetöötavate pensionäride eest moodustab SKTst väikese osakaalu, mis ei anna piisavat efekti süsteemi jätkusuutlikkusele;
  • Suured erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade vahel;
  • Eestis on ELis kõrgeim rahuldamata vajadus arstiabi järele (põhjustatud pikkadest ooteaegadest);
  • Tervishoiutöötajate vähesus (tingitud tervishoiutöötajate keskmise vanuse tõusust, kutsealasest rändest ja ebapiisavast koolitusmahust);
  • Ravikvaliteet (nt Eestis on südamelihasinfarkti ja insuldijärgne 30 päeva suremus Euroopa kõrgemaid).

Nende probleemide lahendamiseks pakub selts välja, et tervishoidu peaks iga nelja aasta tagant suunama rohkem finantsvahendeid SKTst (umbes 1 protsent), kuniks on saavutatud soovitud tulemused.

6. Suurendada rattateede võrgustikku kahekordselt, viia nende kvaliteet kooskõlla Euroopa tasemega.

Eestlaste hulgas on suur probleem vähene füüsiline aktiivsus, nimelt ei ole 58 protsenti täiskasvanutest füüsiliselt piisavalt aktiivsed. Vähene aktiivsus suurendab südamehaiguste, levinumate vähkkasvajate ja diabeedi riski. Üks võimalus inimeste füüsilist aktiivsust suurendada on muuta liikumine mugavamaks, turvalisemaks ja atraktiivsemaks kergliiklusteede täiustamise abil.

EAÜS on seisukohal, et kergliiklusteede võrgustikku tuleks kaks korda suurendada ja nende kvaliteet tuleks viia kooskõlla Euroopas valitseva tasemega. Kergliiklusteede suurem hulk ja parem kvaliteet võiks ajendada liikuma ka neid, kes iga päev trenni teha ei jõua. Linnasiseste ja -väliste kergliiklusteede võrgustiku tihendamine ja nende kvaliteedi parandamine muudab rattaga liiklemise mugavamaks ning turvalisemaks, mis motiveerib inimesi rohkem rattaga sõitma. Riik peaks looma kohalikele omavalitsustele soodsad tingimused kergliiklusteede arendamiseks, näiteks finantsfondi, mille abil rahastataks kergliiklusteede rajamist.

Tagasi üles