Toitumisekspert: tuleb aru saada, et ainuüksi toit ja sööma sundimine ei näita armastust

Pere jõululauas.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

Pühade ajal kiputakse tihtipeale sööma tavapärasest erinevat toitu ning ka kogused on märksa suuremad. Samuti kiputakse liialdama alkoholiga. Põhjuseid selliselt toimimiseks on mitmeid.

Üldjuhul külastatakse pühadeperioodil sagedamini sõpru ja pereliikmeid, mõnikord on selliseid «kohustuslikke visiite» suisa mitu päevas. Enamik pühadeaegseid külastusi hõlmab endas suuremat sorti söömist, tihti ka alkoholi joomist.

Meid on õpetatud, et kui sulle pakutakse toitu, ei ole viisakas sellest keelduda, sest võõrustaja võib kurvastada või solvuda, kui tema pakutut vastu ei võeta. Teisalt sööme tihti üle seetõttu, et pakutav toit on niivõrd isuäratav, et ka siis, kui kõht on ühes kohas juba täiesti täis söödud, sooviks teiseski pidulauas järgmisi sööke maitsta. Sageli süüakse ajaviiteks – kui oled mitmeks tunniks pidulauda istuma jäänud, siis käib kahvel justkui iseenesest kogu aeg taldriku ja suu vahet.

Magu saab suure koormuse osaliseks

Enamik inimesi on vähemalt mõnel korral elus pidulauast tõusnuna tundnud, et nüüd läheb küll kõht suurest söömingust lõhki. Raske tunne jääb kestma tundideks, õppust sellest aga enamasti ei võeta ning järgmisel korral korratakse täpselt sama viga. Selline raskustunne on ennekõike tingitud sellest, et magu on sõna otseses mõttes ääreni toitu täis. Kui tühja mao maht on ligikaudu 50 ml, siis tavalise söömise korral mahutatakse sinna umbes liitri jagu toitu-jooki, aga pidulauas võib see kogus olla suisa 2–3 liitrit.

Tagli Pitsi.

FOTO: TAI

Selleks, et toit maost edasi liiguks, peab see olema eelnevalt mao poolt maomahla ja maoseinte liikumise abil võimalikult hästi segatud ja juba veidi väiksemateks osadeks lagundatud. Mida rohkem toitu, seda kauem see protsess maos aega võtab. Veidi oleneb toidumassi maos olemise aeg ka selle koostisest, kuid täpset maos viibimise aega on keeruline öelda. Kui jood ainult vett, liigub see maost üsna kiiresti edasi kaksteistsõrmikusse. Maost liiguvad suhteliselt kiiresti edasi süsivesikuterikkad toidud (näiteks puuviljad), valgu- ja rasvarikaste toitude liikumine võtab aga kauem aega.

Viimaste söömine ei tähenda loomulikult seda, et need moodustaksid maos tropi ega laseks ülejäänud toidul edasi liikuda. Kogu mass maos segatakse väga hoolikalt läbi ning ükski puuviljatükk ei jää edasipääsu juures lihatüki taha toppama, nagu tihti ekslikult arvatakse. Kui soovid, et täiskõhutunne püsiks kauem, siis tasub pigem süüa toitu, mis sisaldab arvestatavas koguses kõiki põhitoitaineid – valke, rasvu kui ka süsivesikuid. Söömisjärgse raskustunde vältimiseks tuleb lihtsalt kogustega piiri pidada. Organism on ise nii tark, et teab täpselt, millise koostisega peab olema maomahl ning teised seedemahlad, et saabunud toit imendumiseks vajalikeks toitaineteks lagundada.

Väiksem toiduvalik ennetab ülesöömist

Kas saab ise midagi ette võtta selleks, et ennast pühade ajal mitte ogaraks süüa? Inimesed võiksid hakata aru saama, et toidu pakkumine ning tihti ka sööma sundimine ei näita hoolimist ja armastust teise inimese vastu. Selleks on veel palju teisi võimalusi. Toit ei pea olema iga ürituse keskpunkt ning laud ei pea tingimata olema lookas. Täiesti normaalne on pakkuda väiksemat valikut ja pisemaid koguseid. Mida väiksem valik, seda vähem ka süüakse ning mõistusega inimene pärast tänab, mitte ei räägi, kui kitsil inimesel ta külas käis.

Ka siis süüakse vähem, kui on piisavalt muid huvitavaid tegevusi, mis toidult tähelepanu eemale tõmbavad. Lapsevanemad on ilmselt kokku puutunud sellega, et lapsega sünnipäevalt lahkudes küsib ta, kas täna süüa ka saab? Seda seepärast, et laps on ennastunustavalt tegelenud kõikvõimalike toredate tegevustega ega ole terve aeg lauas istunud ja söönud. Kui aga tänavuste pühade ajal juhtub jälle, et kõht on pidulauast lahkudes pilgeni täis, siis püüa järgmisel päeval süüa vähem ja liikuda rohkem.

Populaarne

Tagasi üles