Toitumisteadlane: piima- ja lihalaadsed toidud valmivad juba geenilaboris - mis saab edasi?

Taimne Impossible Burger. Foto: Ryan Soderlin / AP/Scanpix

Maailmas otsitakse aina enam alternatiive piima- ja lihatoodetele, mis säästaksid keskkonda. Kas kõigile tuntud lehmapiim ja loomaliha muutuvad seepärast tulevikus luksuskaupadeks, küsib TTÜ emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Elanike isu liha järgi aina tõuseb, mistõttu suureneb pidevalt ka liha tootmine. Möödunud aasta prognoosiks oli see üle 330 miljoni tonni ning 2050. aastaks ligi 465 miljonit tonni, kusjuures praegu toodavad arengumaad üle 65 protsenti lihast.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel tekitab toidu, eriti aga liha tootmine rohkem kasvuhoonegaase kui ükski teine tööstus- või transpordiharu. Tervelt 18 protsenti kasvuhoonegaasidest on seotud loomakasvatusega. Mida rohkem toodetakse liha, seda enam eritub ka kasvuhoonegaase. Loomade kasvatamine toiduks on samuti ebatõhus. Ühe kilo veiseliha tootmiseks kulub viis kuni seitse kilo teravilja. Ajakirjas Science avaldatud uuringust selgus, et liha ja piimatooted katavad 18 protsenti inimeste toiduenergiast ja 37 protsenti valkudest, kuid nende tootmiseks kasutatakse 83 protsenti põllumaast.

Väljapääsuks oleks see, kui inimesed hakkaksid sööma vähem liha ning veganite arv suureneks, kuid see on ebatõenäoline. Üha rohkem räägitakse ka liha- ja piimatoodete maksustamisest, kuid seegi ei ole veel tõenäoline. Kas tulevikus leiavad teadlased viisi, kuidas loomakasvatuste eritatavate kasvuhoonegaase hulka vähendada?

Alljärgnevalt selgub, et teadlased on panustanud hoopiski uute toiduainete tootmisele.

Piimaasendajad

Piima asemele on pakutud mitmeid taimepõhiseid jooke, millest tuntumad on valmistatud kaerast, sojast ja mandlitest. 14. juunil 2017 otsustas Euroopa Kohus, et mõistet «piim» ja muid piimatoodete nimetusi ei tohi põhimõtteliselt kasutada puhtalt taimse toote tähistamiseks, kuna EL seadusandluse kohaselt ei ole seda sõna lubatud kasutada jookide puhul, mis ei ole saadud loomadelt.

Viimasel ajal on lisandunud «hernepiim», mille valmistamiseks on kasutatud kollaste herneste valku. Jook võib olla magustamata, magustatud, vanilje ja šokolaadi maitsega ning sageli ka vitamiinidega rikastatud. Seda reklaamitakse kui keskkonnasõbralikumat alternatiivi soja- ja mandlijoogile. Kui võrrelda neid nelja jooki, siis eelistada võiks hernejooki, kuna kaeravalk ei ole eriti täisväärtuslik, mandlid on kallid, sojal on muud puudused.

• Loe rohkem siit: Toitumisteadlane: sojatoodete tervistavad omadused on ülepaisutatud

Neile võib aga tulevikus lisanduda uusi jooke. Nimelt asutasid kaks veganist teadlast 2014. aastal Silicon Valley's firma Perfect Day, mis tänaseks on tootnud piima- ja vadakuvalku geenitehnoloogia abil, kuid tooted on GMO-vabad. Firma kinnitab, et tootmine on säästlik, keskkonnasõbralik, toode sobilik laktoositalumatuse korral, samas meeldiva maitse ja tekstuuriga. Juba toodetakse sellest valgust ka «loomavaba piima» (Animal free milk). Euroopa Liidus see toode niisugust nime kanda ei tohi. Tootjad kinnitavad, et toode säilib kauem, see sisaldab suhkrut, kuid mitte laktoosi, head taimset rasva, vitamiine ja mineraalaineid, mis teeb selle lehmapiimast tervislikumaks.

Selle piimalaadse toote valmistamiseks kulub 65 protsenti vähem energiat, 91 protsenti vähem maad, 98 protsenti vähem vett ja eritub 84 protsenti vähem kasvuhoonegaase. Lisaks piimalaadsele tootele toodetakse ka jogurti- ja juustulaadseid tooteid ning jäätist. «Loomavaba piim» jõuab USA-s poodidesse ja valgud toiduainetööstusesse 2019. aastal.

Raske öelda, kas meie veganid ja laktoositalumatud inimesed eelistaksid geenitehnoloogia abil saadud tooteid, kuid arvata võib, et enamik meie inimesi eelistab talupiima.

Lihaasendajad

Laboris kasvatatud liha ei ole enam uudis. 2011. aastal asutati Californias Impossible Foods Inc. - liha- ja piimatoodete taimseid analooge arendav firma, mis jäljendab kana, sealiha, kala ja piimatooteid. Esimeseks tooteks oli lihamaitseline Impossible Burger (võimatu burger - toim.), mille väljatöötamiseks kulus viis aastat. See on valmistatud nisu- ja kartulivalgust, kookosrasvast ning soja leghemoglobiinist. Viimane on saadud geenitehnoloogia abil ning annab burgerile liha lõhna, maitse ja värvuse.

2018. aasta juulis oli Impossible Burger kättesaadav umbes 3000 toitlustusettevõttes USA-s ja Hongkongis, kuid firma plaanib tänavu alustada nende müüki ka toidupoodides.

Ei saa öelda, et see oleks tervislikum kui muud hamburgerid, kuna see sisaldab palju küllastunud rasva ning 29 protsenti rohkem toiduenergiat kui tavaline burger. USA toidu- ja ravimiamet kinnitas 2018. aasta juulis, et burgereid on ohutu süüa, nõustudes toiduohutuse ekspertide rühma järeldusega. Samas tuleb tõdeda, et katsed ohutuse määramiseks olid tehtud vaid 188 rotiga ning lühiajalised.

Mõne teadlase arvates võib võimatu burgeri ülemäärane rauasisaldus suurendada vähiriski, eriti meestel ja postmenopausis naistel. Enamike teadlaste arvates tundub sellise taseme saavutamine üsna ebatõenäoline. Ettevõttel on ambitsioonikad plaanid asendada toidutööstuses ja toitlustamises liha ning piim 2035. aastaks täielikult oma toodetega.

Raske on ennustada, missuguseks kujuneb nende toodete tulevik ja kas piima- ja lihatooted muutuvad tulevikus luksuskaupadeks. Nautigem tänapäeval neid, kuid lihatooteid pigem tagasihoidlikult.

• Loe ka seda: Eesti teadlased hakkasid liha valmistama hernestest