Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11716557t1hf004.jpg)
Kui magad pealtnäha piisava arvu tunde, kuid ärkad hommikul ikka tusase ja väsinuna, ei pruugi need unetunnid oma eesmärki täita.
Hommikuses unisuses võib olla süüdi obstruktiivne uneapnoe, mis on selle unehäire kõige levinum vorm ning põhjustab magades hingamisteede sulgumist, vahendab Pop Sugar.
Magades lõdvestuvad keha lihased, sealhulgas hingamisteed, mis seetõttu ahenevad. Kui hingamistee on nii kitsas, et õhu liikumine tekitab seal vibratsiooni, kuuleme norskamist. Sealt edasi võib õhuvool hoopiski blokeeruda, hingamine katkeb hetkeks ja aju äratab keha üles.
Uneapnoe riski võib suurendada ülekaalulisus, suurem kaelaümbermõõt, alkoholi või rahustite tarvitamine, sage ninakinnisus ja suitsetamine. Vanus üldiselt on riskifaktor, sest kaela lihaskude hakkab lõdvenema.
Uneapnoele võib viidata
- Pidev öine ärkamine
- Tugev norskamine
- Õhu ahmimine magamise ajal
- Päevane unisus
- Kerge ärrituvus
- Püsiv suukuivus ärkamisel
- Hommikused peavalud
Kuigi uneapnoe ei pruugi mingeid muid terviseprobleeme põhjustada, on sel leitud seos mitme teise tõsisema haigusega. Obstruktiivne uneapnoe suurendab diabeedi, kõrgvererõhutõve, ülekaalulisuse, südamepuudulikkuse, kodade virvendussündroomi ja infarkti riski.