Mida on vormi saamiseks rohkem vaja kui motivatsiooni?

Fit young woman exercising with gymnastic rings in a trendy fitness

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Treeningklubidel läheb aasta alguses paremini kui kunagi varem, kuid kahjuks annavad paljud ühe ja sama lubaduse hakata treenima või tervislikult elama juba aastaid järjest. Tulemuste puuduse taga võib olla motivatsioonile lootma jäämine.

Kuna motivatsioonil on komme tulla ja siis jälle kaduda, tuleks on eesmärkide seadmisel kasulikum hoida kinni hoopiski distsipliinist. «Motiveeritud hetkedel tuleks teha plaanid, mida suudad jälgida ka tulevikus, kui motivatsioon ei ole enam nii kõrge,» soovitas Pennsylvania ülikooli psühholoogiaprofessor Angela Duckworth, kes uurib meelekindlust ja enesekontrolli, vahendab portaal Men´s Health.    

Kui oled distsiplineeritud, siis ei peata ka motivatsioonilangus trenni minemast. Kuigi võidakse arvata, et distsiplineeritus on isikuomadus, siis pigem võiks seda pidada treenitavaks oskuseks. Distsiplineeritud inimesi iseloomustab kohusetundlikkus ning selliste asjade ettevõtmine, millega tuntakse end kindlalt hakkama saavat.

Motivatsioon aitab inimest hetkes, kuid lõpuks toob kasu rohkem teatud harjumustele kindlaks jäämine. Pika aja lõikes teevad väikesed panused enesekontrolli distsipliini tugevamaks. Selle asemel, et muuta kõike korraga, on mõttekas proovida vaid ühe harjumuse tekitamist, mis võib luua tee järgmiste suuremate muutusteni. Selle asemel, et muuta kardinaalselt kogu oma toitumist, vaheta välja üks toidukord. Kui mõte tund aega treenimisest tundub koormav, tee iga päev üks harjutus. Kuigi see ei pruugi algul paista tulus, tekib harjumus midagi enda jaoks pikemas perspektiivis kasulikku teha. Sisuliselt tekivad harjumused samamoodi nagu lihased, läbi tehtud korduste arvu. Iga kord muudab harjumuse tugevaks ja kinnitab seda.