Verekeskusi paneb muretsema veredoonorite arvu vähenemine

Muusik NOËP PERH verekeskuses verd andmas. Foto: Joakim Klementi / Eesti Meedia/Scanpix

Kuigi abita pole jäänud veel ükski patsient, tunnevad verekeskused siiski puudust regulaarsetest veredoonoritest, kelle abiga saaks tagada, et hädavajalikud verevarud oleksid alati kindlalt olemas. 

Eelmisel aastal loovutasid 31 330 doonorit 53 486 korral verd, kirjutab Regionaalhaigla blogi. Sarnaselt varasemaga oli keskmine vereloovutuste arv aastas ühe doonori kohta 1,7. Veredoonorite arv vähenes mullu 1,27 protsenti. Esmakordselt loovutas 2018. aastal verd 5099 inimest, see on 16,3 protsenti kõikidest veredoonoritest. Täisvereloovutusi tehti 50 142 korral ning koguti 22 564 liitrit verd.

Eestis on kogu elanikkonnast doonoreid 2,8 protsenti. 2013. aastast on nii doonorite kui ka vereloovutuste arv ning haiglate verevajadus tasapisi vähenenud, kuid selleks, et ka edaspidi õnnestuks kriise ära hoida, vajatakse pidevalt nii uusi kui ka püsidoonoreid – abivalmis inimesi, kelle jaoks vähemalt paar korda aastas verd loovutada on eluviis.

Loe ka neid:

• Veredoonori ABC - kas tööandja peab vereloovutaja töölt ära lubama?
• Loe ja imesta: mis saab sinu loovutatud verest edasi?

Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste rõhutab, et ehkki haiglate veretoodete tellimused said täidetud ning abita ei jäänud mullu ükski patsient, on verekeskused mures nii doonorite arvu vähenemise tendentsi osas kui ka seepärast, et üha raskem on tagada teatud harva esineva fenotüübiga doonorivere olemasolu. Viimasel poolaastal on olnud probleeme kõigi reesusnegatiivsete veregruppide piisavate verevarude tagamisega, mistõttu saatsid verekeskused palju täiendavaid kutseid.

«Piisava koguse ohutu vere olemasolu kõigile vereülekannet vajavatele patsientidele sõltub eelkõige neist inimestest, kes väärtustavad doonorlust ning peavad seda tervisliku eluviisi osaks,» ütles Kullaste. Ta lisas, et inimeste lahkus kriisiolukordades verd anda on ülimalt tänuväärne, kuid kõige enam aitab see, kui on olemas piisavalt regulaarseid doonoreid. See tagab piisavad verevarud, annab kõigile turvatunde ja aitab kõige enam nii tavaolukorras kui ka kriiside ajal.

Täisvereloovutuste vaheline minimaalne intervall on meestel 60 päeva ning naistel soovituslikult 90 päeva. Regulaarne vereandmine tagab igal vereloovutusel doonori tervisekontrolli ja tervisenäitajate jälgimise ning laborianalüüside tulemuste dünaamilise hindamise. Regulaarsete doonorite tervisenäitajad on pideva kontrolli all, nende loovutatud veri on maksimaalselt ohutu nakkustekitajate suhtes, mis on näiteks eeliseks doonorivere valikul lastele verekomponentide valmistamisel. Samuti on regulaarsed doonorid oodatud afereesiprotseduuridele trombotsüütide ja plasma annetamiseks. «Kui teid verekeskustest kutsutakse doonoriks, siis järelikult on just teie veregrupi doonoriverd abivajajatel väga vaja, seepärast palun tulge kindlasti või andke meile teada, miks te kutsele seekord ei saa vastata,» pani Kullaste südamele.

Veredoonorite seas oli eelmine aasta 666 afereesidoonorit, kes loovutasid 3344 doosi plasmat ja trombotsüüte. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt viis afereesiprotseduuri ning 95 protsenti afereesiprotseduuridest tehti Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuses. Protseduuridel kogutud doosid moodustasid kõigist vereloovutustest 6,3 protsenti.

Eestis on neli verekeskust: PERHi verekeskus, Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus, Pärnu Haigla veretalitus ning Ida-Viru Keskhaigla vereteenistus. Verekeskustel kokku on viis statsionaarset vereloovutuskohta – Tallinnas kaks, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel üks, aga doonoripäevi korraldatakse eri paigus. Mullu moodustasid verekeskuste väljasõitudelt kogutud veredoosid 44 protsenti kõigist täisvereloovutustest ning väljasõitudel loovutas verd 14 886 inimest, mis on 47 protsenti kõigist doonoritest.

«Ka doonor on riigikaitsja» juhtlause all tuuritasid doonoritelgid mööda Eestit mullu juba 12. suve ning tuur kestis kokku 20 päeva. Maist septembri keskpaigani toimunud tuuri ajal peatuti Tallinnas, Keilas, Raplas, Paides, Haapsalus, Rakveres, Pärnus, Tartus ning Viljandis. PERHi verekeskuse, TÜ kliinikumi verekeskuse ja Pärnu haigla veretalituse doonoritelkides loovutas suvel verd 2528 inimest, kokku koguti üle 1137 liitri verd.

Värskemat infot veregruppide vajaduse kohta saab verekeskuse kodulehelt verekeskus.ee ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.