Jookidele lisatakse üha enam tugevat tervist toetavaid aineid, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.
Toitumisteadlane: uued tervisejoogid sisaldavad ajutööd tõhustavaid aineid
Aju turgutavad nootroopilised joogid
Energiajoogid vallutasid maailma paarkümmend aastat tagasi. Nüüd arvatakse, et sama teed käivad ka nootroopsed joogid. Need on joogid, millele omistatakse aju töövõimet ja tervist parandavaid omadusi. Nad sisaldavad rida sünteetilisi ja looduslikke keemilisi ühendeid. Enam meelitatakse tarbijaid looduslike koostisosadega, nagu viinamarjaseemnete ekstrakt, ženšenn ja kava kava. Paljud nootroopsed joogid sisaldavad kofeiini, kuid see on peidetud nootroopsetes koostisosades nagu roheline tee, roheline kohv, guarana ja yerba mate.
Tavaliselt sisaldavad nootroopsed joogid ka vitamiine, mineraalaineid ning oomega-3 rasvhappeid. Neid nimetatakse ka keemilisteks kokteilideks.
Lemmikjookideks on need kujunenud Wall Streeti ja Silicon Valley noorte «ajuhiiglaste» seas, aga nendest huvituvad ka pingelist vaimset tööd tegevad inimesed ja üliõpilased. Nagu tippsportlased treenivad oma keha, loodavad ülaltoodud inimesed treenida oma aju tippkoormuste jaoks.
Kas keemilised kokteilid toimivad? Enamik uuringuid on näidanud, et neil on lühiajaline aju toimimist stimuleeriv toime, kuid keegi ei tea nende pikaajalist mõju. Samas võivad ületarbimisega kaasneda lihaste spasmid ja mõistuse hägustumine. Euroopa Toiduohutusamet ei pea nootroopsele joogile omistatud väiteid põhjendatuks.
Igaüks saab aga ise oma aju turgutada. Selleks peab mitmekülgselt toituma, piisavalt liikuma ja magama. Kehaline koormus kiirendab hingamist ja vereringet ning ajju saabub hapnikurikas veri koos toitainetega, mis soodustab ajutegevust. Piisav ööuni tagab aga aju töövõime hommikuks.
Valgujoogid
1970-ndatel ja 1980-ndatel aastatel täheldati kulturismi populaarsuse kiiret kasvu, millega kaasnes esmalt valgupulbrite ja hiljem valgujookide tarbimise kasv. Nii olidki valgujoogid pikka aega sportlaste joogid, kuid üha enam hakkavad neid tarbima ka tavalised inimesed. Varem olid jookides valguallikateks piimavalgud: vadakuvalk ja kaseiin. Tänapäeval aga võib üha enam leida valgujookides herne-, kanepi-, soja-, kaera- ja riisivalku. Samas tuleb märkida, et taimsed valgud, välja arvatud kaunviljade valgud, on halvema aminohappelise koostisega kui loomsed valgud. Üha menukamaks on tõusmas loodust säästev putukavalk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid.
Huvitavaks võib pidada kollageeni sisaldavaid jooke, mida nimetatakse ka ilujookideks, kuna need pidid kasulikud olema nahale, juustele, lihastele ja liigestele. Samas peab mainima, et kuigi kollageeni kasulikud omadused on üldtuntud, on joogis selle sisaldus väike ja kaheldakse, kas sellest on kasu.
Valkude põhiülesanne on organismi arengu tagamine, valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva immuunsüsteemi. Siiski ei tohi valkudega liialdada. Üle kahe grammi kehakaalu kilogrammi kohta valgu tarbimist päevas loetakse kahjulikuks, kuna see võib suurendada haigestumist diabeeti, pahaloomuliste kasvajate teket, südamehaigusi.
Muid populaarseid jooke
Seedetrakti uuritakse üha enam ja seetõttu muutuvad populaarsemaks ka fermenteeritud ja probiootikume sisaldavad joogid. Üheks tuntumaks kogu maailmas levinud fermenteeritud joogiks on Kombucha ehk teeseenejook. Tihti lisatakse sellele maitsestamiseks puuviljamahla, chia seemneid ja muid aineid. Populaarsust on omandamas ka õunasiidri äädika baasil valmistatud joogid.
Funktsionaalsed veed on joogiveed, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja ravimtaimi. Üha rohkem inimesi hakkab neid eelistama suure suhkrusisaldusega karastusjookidele. Kuid joogitööstus mõtleb välja üha uusi meetodeid jookide tervislikkuse tõstmiseks. Nii rikastatakse mõnda funktsionaalset vett hapnikuga energia suuremaks tootmiseks või vesinikuga põletikuliste protsessidega võitlemiseks.
Võib arvata, et ka meie joogiturg muutub üha kirevamaks ja paljud leiavad oma uue lemmikjoogi.