Toitumisnõustaja nutikad nipid, kuidas lapse toitu salamisi köögiviljadega rikastada

Ka pudru sisse saab mahedamaitselisi köögivilju peita.

FOTO: Aleksei Ivanov / PantherMedia / Scanpix

Paljud lapsed ei võta köögivilju muidu suu sissegi, ent väikseid kavalusi kasutades saab paljusid toite siiski köögiviljadega valmistada, et laps saaks kätte kasvamiseks vajalikud vitamiinid-mineraalained. 

«Hommikusöögil on üsna tavapärane panna võileiva peale kurk, tomat, paprika ja salatileht. Taimne määre kaunviljadest, mida leivale määrida või köögiviljade dippimiseks lapsele pakkuda, võiks samuti sisaldada erinevaid köögivilju, näiteks ahjupeeti, porgandit või paprikat,» andis toitumisnõustaja Siiri Krümann nõu Tervisliktoitumine.ee blogis.

Lisaks sibulale, seentele ja paprikale muudab omleti maitsvaks riivitud suvikõrvits. Oma maheda maitsega sobib see paljudesse toitudesse: seda võib riivida kaerahelbepudru, kotleti või magusa koogi sisse. Lisaks saab suvikõrvitsast tavalise köögiviljalõikuri või noaga teha spagette ning pooled pärismakaronid lapse taldrikus nendega asendada. Hommikupudru sisse sobib ka kõrvitsapüree, mis muudab näiteks riisipudru ahvatlevalt kollaseks, samuti sobib kõrvits kaerahelbepudru sisse.

Toitumisnõustaja soovitusel teeb kartulipudru rikkalikumaks lillkapsa, kõrvitsa, kaalika või hoopis läätsede lisamine, kuid on oluline, et köögivili oleks piisavalt pehmeks keedetud, et see läheks koos kartuliga kenasti vahtu. Riisi sisse sobib samuti hästi lillkapsas – lapsed ei pane seda tähelegi. Lillkapsas tuleb lihtsalt eelnevalt peenikese riiviga riivida ja kergelt vokkida. Tulemus on üsna riisisarnane ning maitseb tavalise riisiga segatuna hästi.

Laste suured lemmikud – lihapallid ja makaronid – saab samuti tervislikumaks tuunida. Kui suvikõrvitsaspagetid ei istu, siis täisterapasta on alati tavapärasest tervislikum valik. Poodides leidub huvitavaid makarone, mis on tehtud näiteks tatrajahust või kaunviljadest. Umbes poole lihapallidele kuluvast lihakogusest võib toitumisnõustaja soovitusel asendada riivitud porgandi, suvikõrvitsa, peedi, kapsa või mõne kaunviljaga, näiteks kikerherneste, läätsede või ubadega.

Lapselt võib julgelt küsida, mis värvi makarone ta täna soovib ning vastavalt tellimusele püreestada pastakastmesse köögivilju: porgandit, peeti, lillkapsast või brokolit. «Lapsed armastavad värve ja kui värvilistele makaronidele anda nimi mõne kangelase järgi, siis maitseb ka toit hästi – olgu selleks multifilmitegelane Shrek või hoopis vapper dinosaurus,» andis Krümann huvitavat nõu.

Rohkelt värve saab lisada ka suppidesse, pannes sinna nuikapsast, lillkapsast, brokolit, Türgi ube, herneid, peeti, naerist jne. Juurvilju tasub panna ka kana või kalaga samal ajal ahju küpsema. «Kui muidu ahjuköögiviljad lapse taldrikule meeleldi ei satu, siis värviliste friikatena sobivad need juba paremini – porgandist, peedist, pastinaagist, kaalikast saab lõigata friikartulite sarnased lõigud, mille peale piserdada veidi oliiviõli ja ürdisoola ning maitsevad väga hästi,» õpetas Krümann. Brokolile ja lillkapsale võib samuti peale piserdada veidi oliiviõli ja maitsestada ürdisoolaga, kuid hästi maitsevad need ka riivitud juustuga.

Samamoodi saab mängida magusate küpsetistega. Muffinid, keeksid, kaerahelbeküpsised, šokolaadikoogid – kõikjale saab edukalt köögivilju lisada. «Selliselt köögiviljadega katsetades ja neid julgelt toitudele lisades saab ka vähese söögiisuga laps iga päev erinevaid aedvilju-köögivilju-juurvilju, et tagada kasvamiseks piisav hulk vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja fütotoitaineid,» julgustas Krümann.

Loe lapse toitumissoovitustest pikemalt Tervisliktoitumine.ee blogist