Grippi on sel hooajal surnud 24 inimest, noorim neist vaid 13-aastane
28. veebruar 2019, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/28/11747394t1h6aeb.jpg)
Kui eelmisel gripihooajal kustutas gripp 94 inimelu, siis tõenäoliselt suurema vaktsineerituse tõttu on tänavune hooaeg veidi leebem ning gripisurmade arv nii kõrgeks ei tõuse.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 5488 inimest, neist 44,7 protsenti olid lapsed, teatas terviseamet.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi haigestunute üldarv on veebruaris olnud kerges langustrendis – perioodil 28. jaanuar kuni 3. veebruar pöördus nakkuste tõttu arsti poole 6424 inimest, 4.-10. veebruaril 5978 ja sellele järgneval nädalal 5801 inimest.
Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes möödunud nädalal 56 protsendini. Muudest hingamisteede viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirustega (24 protsenti haigestumistest).
Laboratoorselt kinnitati nädalaga 342 A- ja viis B-gripiviirust. Amet hindab gripi levikut nüüd juba piiratuks, haigestumine on stabiliseerumas.
Gripihooaja algusest on haiglaravil olnud 1094 patsienti, neist 54,6 protsenti on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat. 45,4 protsenti moodustasid tööealised ja vanemaealised. Viimase kolme nädala jooksul vajasid haiglaravi valdavalt vanemaealised ja tööealised patsiendid.
Kokku on hooaja algusest vajanud gripi tõttu intensiivravi 76 inimest, neist 50 inimest olid üle 65-aastased. Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. Põhiliseks riskifaktoriks olid südame-veresoonkonna haigused, diabeet, onkoloogilised probleemid ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Keskmine intensiivravi kestvus oli 9,3 päeva.
Sel hooajal on gripi tõttu surnud 24 inimest, kellel gripp põhjustas raske kroonilise haiguse ägenemise. Noorim gripi tõttu elu kaotanu oli 13-aastane ja vanim 95-aastane. Andmed gripi vastu vaktsineerituse kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Loe veel: