:format(webp)/nginx/o/2019/03/27/11899835t1h6645.jpg)
Kohe on käes aeg kella keerata, et minna üle suveajale. Regionaalhaigla pulmonoloog-unearst Erve Sõõru kirjutab PERHi blogis, millest sõltub inimese une ja ärkveloleku rütm ning annab kasulikku nõu, kuidas kellakeeramisega kõige paremini toime tulla.
Kellakeeramise temaatika on tekitanud elavat arutelu ja ilmselt paljud peavad end sel teemal eksperdiks. Otsustamine on lükatud edasi ja seni tuleb suveajale üle minnes kella ühe tunni võrra edasi keerata. See tähendab, et magame tunni võrra vähem ja sellega tuleb kohaneda. Õigeaegne kooli ja tööle jõudmine eeldab varasemat ärkamist. Ühiskond on järjest kiireneva elutempo ja nutiseadmete kasutamise tõttu uneaja alguse lükanud hilisemaks või lausa öösse, mistõttu vähesest magamisest tekkinud sotsiaalset unevõlga tunnetatakse vahetult suveajale ülemineku järel järjest teravamalt.
/nginx/o/2016/10/19/5974341t1h4b18.jpg)
Uue unerütmiga kohanemine on individuaalne ja selleks kulub keskmiselt kaks nädalat. Tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Noortel ja eakatel kulub seejuures kohanemiseks rohkem aega. Üldiselt on inimesel päris hea ajataju, arusaamine kellaajast toimub keha bioloogilise kella, harjumuse ja kogemuse tulemusena. Kellakeeramisega kaasneb kõigi bioloogiliste rütmide tunniajaline nihutamine. Hästi väljapuhkamiseks on peale piisava magamisaja tähtis ka unekvaliteet. Vähest magamist peetakse tänapäeval järjest enam levivaks tervise riskiteguriks ja unehäireid diagnoositakse üha enam.
Bioloogiline kell ja uni
Uni on organismi aktiivne seisund, kus mõned ajuosad on isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus. Und peetakse organismi puhkamise ja taastumise seisukohalt väga oluliseks. Uneajal puhkab ja taastub organism kuni rakutasandini. Inimene saavutab parima puhanud enesetunde, kui arvestab oma bioloogiliste rütmide alusel toimivat une ja ärkveloleku rütmi.
Uuringutest on teada, et piisava kestusega (täiskasvanutel 6,5-11 tundi) katkematu ööuni tagab valmisoleku õppimiseks, vaimseks ning füüsiliseks tööks. Tervislikud eluviisid, alkoholi tarbimise piiramine, liikumine ja tervislik toitumine kindlustab parema ööune.
Melatoniini osa une ja ärkveloleku rütmi kujunemises
Une-ärkveloleku rütmi kujundamisel on oluline roll naturaalsel valgusel, mis saabub organismi läbi silma võrkkesta. Olulisim une ja ärkveloleku rütmi mõjutav hormoon on melatoniin. Õhtul hämardudes valguse stimulatsiooni kadumine vallandab melatoniini tootmise, mis koos teiste protsessidega võimaldab parema uinumise. Liigne naturaalne ja kunstlik valgus (näiteks nutiseadmete ekraanilt) takistab melatoniini tootmise vallandumist ja õigeaegset uinumist. On leitud, et õhtuse valguse piiramine ja pimedamas ruumis magamaminek tagab pikema uneaja.
Kellakeeramine tekitab olulisi häireid inimese une-ärkveloleku rütmis, kuna valgus on üks peamisi une-ärkveloleku rütmi mõjutavaid väliskeskkonna faktoreid. Pikaajaliselt tervist mõjutavaid tegureid jälgides on leitud, et unevõlaga kaasneb väsimus, tähelepanu häirumine ja päevane liigne unisus. Krooniline unevõlaga inimesed on sagedamini depressioonis, põevad südame-veresoonkonna haigusi, on ülekaalulised, suitsetavad enam ning suurema tõenäosusega satuvad töö- ja liiklusõnnetustesse.
Unerütm on individuaalne, kusjuures esineb kõikumisi ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata. Inimese une- ja ärkvelolekurütm on keeruline kellavärk, mida ei soovitata pidevalt muuta.
Nõuanded kiiremaks kohanemiseks:
/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)