Antibiootikumikuur paneb soolestikule suisa pooleks aastaks põntsu

Antibiootikumid. Foto: Panther Media/Scanpix

Kümnepäevasest antibiootikumikuurist taastub organism pool aastat, sõnas toidu– ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse teadlane Kaarel Adamberg Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Mikroorganisme on uuritud ligi nelisada aastat, kuid kaugeltki ei saa öelda, et see maailm oleks kaardistatud. «Praegu on vaatluse all mikrobioomid - kooslused, kus on sadu baktereid, ning nende genoomid. Uurimine on alles algusjärgus,» lausus Adamberg.

Kõige rohkem baktereid elab inimese seedetraktis, täpsemalt jämesooles, kus on tingimused paljunemiseks soodsad ja leidub peensooles lagundamata jäänud toitu, millest seedeensüümid jagu ei saa. Inimese söömisharjumustest sõltub, milline bakterikooslus soolestikus elab. Osad neist toodavad organismi jaoks häid ja teised halbu ühendeid. Ometi ei saa öelda, et üks toiduaine oleks üdini hea või halb – sellest tuleneb ka soovitus toituda tasakaalukalt.

Teadlane Kaarel Adamberg on mikrobioomi uurinud üle kuue aasta. Foto: Liis Treimann

«Bakteritele on väga meelepärased erinevaid kiudaineid sisaldavad terad ja lehed, töötlemata toiduained – koorega õunad, täisterajahu,» loetles Adamberg. «Piim, muna ja liha on kiudainetevabad, need imenduvad peensooles ja jätavad kasulikud jämesoole mikroobid nälga. Kuid kui väga palju liha süüa, jõuab osa otsapidi ka jämesoolde. See on omakorda toiduks bakteriliikidele, mis toodavad kahjulikke, näiteks põletikke tekitavaid aineid, pärssides lisaks heade mikroorganismide kasvu,» selgitas ta.

«Mida väiksemad on inimeste väljaheited, seda suuremad on nende haiglad» -see briti kirurgi Dennis Burkitti tuntud ütlus peab igal juhul paika. «Kui inimene kiudaineid ei söö, väheneb tema väljaheite maht, sest just seedumata kiudained seovad vett ja lubavad jääkainetel kehast väljuda,» rääkis Adamberg. Ta tõdes, et Eesti oludes on tõenäosus, et tarbitakse liiga palju kiudaineid, sisuliselt olematu.

Kiire elutempo tõttu süüakse järjest enam valmistoite, mis on sageli kiudainetevaesed, kuid rasva- või suhkrurikkad. Ei rasv ega suhkur ole suures koguses kasulik. «Õnneks valmistatakse Eestis ka tööstuslikult palju täistera- ja köögiviljalisanditega tooteid, aga kas need on alati ka maitsvad,» tõstatas Adamberg küsimuse. Toiduainetöösturid ja teadlased vahetavad infot küll, kuid võtmeküsimus ongi, kes astub esimese sammu – kui tervislikum toode ei ole maitsev, seda ka ei osteta. «Järske muudatusi tööstused teha ei saa,» tõdes teadlane.

Bakteriaalse mitmekesisuse üheks halvajaks on antibiootikumid, millega inimesed elus tihti kokku puutuvad - haiguse korral hävitavad ravimid halbade bakterite kõrval ka häid. «Tavalisest võtab kümnepäevasest kuurist taastumine aega pool aastat, vahel kauemgi, ning mõni liik ei pruugigi ellu jääda,» sõnas Adamberg. Antibiootikumide võtmise ajal soovitatakse manustada probiootikume, kuid teadlase sõnul imerohuks seda ei saa pidada, sest vajalikke bakteriliike on ühes tootes vähe ja neist enamus ei ela jämesooles. «Probiootikumi valides on oluline teada, missugune on konkreetse probleemi puhul sobiv. Kindlasti ei tasu ise letilt pakki kaasa haarata, vaid apteekri käest nõu küsida,» sõnas ta.

Toidu– ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuses on välja töötatud ka spetsiaalne test, millega määratakse bakterite liigiline koosseis ja võrreldakse tulemust tervete eestlaste keskmisega. Analüüsi vastusega saab kaasa ka personaalsed toitumissoovitused. Adambergi sõnul sobib test neile, kes on olnud pikalt haiged, plaanivad oma toitumist või treeninguid muuta, et enne uusi otsuseid oleks baas, mille põhjalt neid langetada.

Kuula raadiosaadet siit.