3 põhjust, miks kaotatud kilod tagasi tulevad ja kuidas seda vältida
21. aprill 2019, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/07/12/8750857t1hdb14.jpg)
Dieeti pidades võivad kilod alguses kiirelt kaduda, kuid ühel hetkel see protsess peatub või hakkab kaalunumber taas suurenema. Miks nii juhtub ja kuidas mitte valvsust kaotada?
Esimeste lisakilode kadumine on ühtaegu rõõmustav ja põnev, tekitades ehk hasartigi, et kui palju saab veel alla võtta. Lisaks kaasnevad kaalukaotusega valdavalt postiivsed tervisemõjud ning nii mõnedki näitajad (vererõhk, kolesterooli- ja veresuhkrutase jm) võivad minna normi. Kui kaalukaotuseks on kasutatud suvalisi, ebateadlikke meetmeid, siis on kilode naasmine üsna tõenäoline ja ka terviseseisund võib suurema ülekaalu puhul taas halveneda. Uuringutes on viidatud, et kuni 80 protsenti rasvunud inimestest on hädas kaotatud kilode naasmisega.
MyFitnessPal spordiblogi reastab kolm põhjust, miks enamasti kiire kaalulangus püsima ei jää.
Energiavajadus muutub. Kui kärbid dieediga oma päevast kaloraaži, jätad keha mõnel määral energianälga. Kaalu langetades püüab keha tihti kaotatut kompenseerida sellega, et talletab energiavarusid. Seepärast võib tekkida ka kaaluseisak, mida on üsna raske ületada. Arvatakse, et iga kaotatud kilo kohta ihaldab keha energia saamiseks 100 kilokalorit lisaks, seega võivad tekkida ka suuremad isud. Üks lahendus on selline, et kerget nälga tundes võiks esmalt juua kuni klaasitäie vett – võib-olla oled tõelise nälja januga segamini ajanud. Vedelikupuudust seostatakse tihtipeale suurema kehamassiindeksiga, mistõttu on piisav veejoomine eriti ülekaalulistel hädavajalik.
Kaalulangetusstrateegia oli vale. Mistahes (kiir)dieet aitab küll alguses kilosid kaotada, kuid enamasti on need väga piiravad, madala kaloraažiga ning mitte kuigi jätkusuutlikud dieedid. Kui pärast dieediperioodi minna tagasi vanade toitumusharjumuste juurde, on ka loogiline, et muutus jääb lühiajaliseks ning kaal hakkab varsti taas tõusma. Ükskõik millist drastilist muutust nõudnud dieeti on võimatu elu lõpuni jälgida ning see polekski tervisele hea. Pigem on soovituslik viia end kurssi mitmekesise toitumise põhimõtetega ja teha muudatusi järk-järgult, näiteks vahetada ühel nädalal magusad joogid puhta vee vastu ning nädalast nädalasse viia ellu veel väikseid muutusi. See viib kestva elustiili muutuseni ning kajastub positiivselt kindlasti ka kaalunumbris.
Tõelised probleemid jäävad tähelepanuta. Enamasti ei mõelda kaalu langetades ja dieeti pidades sellele, miks inimene üldse neid toiduvalikuid teeb ja miks on tal raske tervislikult toituda. Psühholoogilised tegurid tuleb selgeks teha, et need ei jääkski hinge kriipima ja soovitud tulemust saboteerima. Appi võiks tulla toidupäevik, kuhu paned kirja oma seletamatud isud ja tunded, mis sind sel hetkel valdasid. Võib selguda, et kipud soolaseid või magusaid näkse sisse ahmima siis, kui oled stressis või teed seda eneselegi märkamatult telekavaatamise ajal. Nende mustrite väljaselgitamine aitab ka aru saada, miks neil momentidel just teatud toite eelistad.