/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/26/6928069t1h1446.jpg)
Kanaliha on maitsev ja madala kalorsusega, sisaldades palju valku ning teisi organismile vajalikke aineid.
Kanaliha on märksa rohkemat kui sportlaste valgurikas lemmiktoit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et kanaliha on suurepärane valkude allikas, ei tähenda, et kana peaks sööma ainult sportlased ja keskmisest aktiivsemad inimesed, kirjutab Tervisliktoitumine.ee. Valgud on organismi üheks kõige olulisemaks «ehitusmaterjaliks» – need hoolitsevad lihaskasvu ning ainevahetuse eest. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises, tagades tugeva ning toimiva immuunsüsteemi ning on osalised paljude ühendite, näiteks hapniku transpordis.
Toitumisnõustaja Siiri Krümann ütleb, et kanaliha söömise peamine mõte on eelkõige valkude saamine, kuigi lisaks sellele on lihas ka vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks sisaldab kana B3- ja B6-vitamiine, kroomi, seleeni ja fosforit, mis on olulised luude ja lihaste toimimiseks ja närvisüsteemi tõrgeteta tööks.
Kanaliha pole nii energiarikas kui sealiha, samas kui valgusisaldus on selles isegi veidi suurem. 100 grammis küpsetatud sealihas on üle kahe korra rohkem energiat kui kanafilees (sealihas 306 kcal, kanafilees vaid 138 kcal).
Kui kana sisaldab keskmiselt kolmandiku ulatuses valku, siis sealiha puhul moodustab keskmine valgusisaldus lihas veerandi. Rasvasisalduse vahe aga on lausa kümnekordne (100 grammis kanafilees on rasva vaid 2,13 grammi).
Loe kanalihast pikemalt Tervisliktoitumine.ee-st.