Isudele järeleandmine võib olla eduka kaalulanguse võti

Foto: Shutterstock

Kel ei oleks aeg-ajalt tulnud pitsa-, jäätise- või šokolaadiisu? Kui kaalunumber on oluline, tundub see aga paha mõte. Kuidas siis nautida lemmiktoite nii, et suudaksid ikkagi saavutada toitumisalaseid eesmärke?

«Isud teatud toitude järele tekivad mitmetel põhjustel. Osa inimesi sööb emotsionaalsetel põhjustel (stress, üksindus, igavus), osa jällegi kindlatel kellaaegadel puhtalt harjumusest. Rolli mängivad ka füsioloogilised tegurid (vedelike tasakaal, hormoonid, veresuhkur jm), kirjeldas toitumisspetsialist Jill Merkel MyFitnessPal spordiblogis.

Kui toiduihasid kogeb vahel igaüks, siis osa inimesi on nende suhtes siiski haavatavamad. «Näen neid palju sagedamini inimestel, kes piiravad teatud toitude tarbimist või kasutavad toitu oma emotsioonide ja stressiga toime tulemiseks,» nentis Merkel. Kui üritad kaalu langetada või pead end inimeseks, kes «sööb oma tundeid», siis tuleb mõelda, kuidas saaks toiduga seotud ihalustele positiivsemalt reageerida.

«Psühholoogilisest vaatenurgast on nii, et kui piirame end või keelame mingi toidu täiesti ära, võib see lõppeda sootuks ülesöömisega. Seda ei juhtu kõigiga, kuid järele mõeldes on see üsna loogiline. Kui sa ei saa midagi, siis hakkad ju seda aina enam ja enam tahtma,» iseloomustas psühholoog Rachel Goldman.

Seega selle asemel, et toite täielikult endale keelata, pigem lubage aeg-ajalt väikseid järeleandmisi oma üldiselt tervislikul teekonnal. Selline suhtumine tagab, et eesmärgini püüdlemine on jätkusuutlik ja nauditav, mitte ei lõppe esimese murdumispunkti ja ülesöömisega. Näiteks kui olete suur pitsasõber, lubage endale kord nädalas üks pitsalõik. Kui saate selgeks, kuidas mahutada «patutoite» oma menüüsse ilma liialdamata, võite neid ikka nautida ja samal ajal edusamme teha.

Kuidas teha tarku valikuid?

Jah, isu võib rahuldada vahel, kuid mitte iga kord selle tekkides. Nii lõpetad iga päev «patutoite» sisse ahmides. Võta pigem eeskuju järgnevatest soovitustest.

Defineeri oma isusid. «Esimene samm on eristada tõelist ning emotsionaalset nälga. Enne isule allumist mõtle hetkeks, kuidas tunned end nii füüsiliselt kui emotsionaalselt,» selgitas psühholoog. Füsioloogiline nälg kujuneb järk-järgult; tekib lihtsalt söögiisu, mitte vajadus konkreetse toidu järgi; sellega kannataks veidi oodata ning samas ei kaasne süütunnet. Emotsionaalne nälg tabab äkki; kehtib konkreetse toidu kohta, mida vajad kohe; selle söömisega kaasneb süütunne. Kui otsustad siiski «patutoidu» kasuks, soovitab Goldman süüa seda aeglaselt ning sellega leppida, mitte ennast hirmsasti süüdi tunda.

Planeeri ette. Kui tuleb näiteks burgeriisu, lepi sõbraga kokku kohtumine oma lemmikburgerikohas nädala jooksul, et oskaksid seda oodata. Planeerimine tagab, et vähemalt sel kokkulepitud päeval sööd muul ajal häid valguallikaid, rohkelt köögivilju jne. Nii väldid ka võimalust, et astud pärast tööpäeva läbi esimesest ettejuhtuvast kiirtoidukohast. Lisaks teeb planeerimine toidu nautimise hetke erilisemaks ja suudad seda ehk rohkem nautida.

«Patutoidu» kogemus olgu võimalikest parim. Terve päev on olnud isu lemmikküpsiste järele? Kui juba, siis juba – tee paus, too neid poest ja naudi väikse pärastlõunase näksina, mitte ära pugi arutult sisse kolleegi küpsiseid, mis ei anna samasugust rahuldust. Kui tunned isu tekkimas, siis tee toidu söömiseks plaan, et suudaksid seda parimal võimalikul viisil nautida. Siiski ei tasu unustada portsjoni suuruse jälgimist ning söömisele keskendumist, sest vastasel juhul sööd ning kahetsed rohkem, kui peaksid.