Külmutatud juurviljad ja puuviljad võivad sisaldada sama palju või isegi rohkem vitamiine kui värsked.
Miks külmutatud juur- ja puuviljad võivad tervisele kasulikumad olla kui värsked?
Selle kohta uuringu teinud toiduteadlase Ali Bouzari sõnul on külmutamine siiani kõige parem meetod toitainete säilitamiseks. Lisaks vitamiinide säilitamisele, jäävad külmutamisel alles ka kõik kasulikud taime koostisosad, mis võitlevad haigustega, vahendab CNN.
Taimeteadlane Gene Lester on arvamusel, et külmutatud toote tarbimine on eriti mõttekas, kui pole plaanis juurvilju 1-2 päeva jooksul tarbida. Külmutatud puuviljad korjatakse kõige küpsemal ajal ja külmutatakse kiiresti ning pakendatakse lämmastikukeskkonda. Puuviljade pakendamine lämmastikuga aitab toitaineid säilitada, mida hapnik lagundaks.
Kaubanduslikult külmutatud juurviljad korjatakse samuti kõige kõrgema küpsuse astme juures, kuid neid blanšeeritakse enne külmutamist. See tähendab, et neid töödeldakse lühiajaliselt kuumas vees või veeaurus, mis hävitab ensüümid, mis tekitavad värvi kaotamist, pruuniks muutumist ja maitse kadumist. See aitab eredat rohelist värvi säilitada ning muudab kiudainete struktuuri, tehes juurviljad vähem krõmpsuvaks. Blanšeerimisega kaob aga umbes 50 protsenti C-vitamiinist, mis on kuumatundlik.
Külmutamiseks mõeldud puu- ja juurviljad korjatakse aga ajal, mil nad on kõige küpsemad ning toitainerikkamad, mistõttu ei ole blanšeerimsiel kaotatud toitainete mõju nii suur võrreldes värskelt müümiseks mõeldud viljadega, mis korjatakse enamasti enne täisküpsuse saavutamist. Lesteri sõnul on enne küpsemist korjatud viljades 10-50 protsenti vähem toitaineid kui valminud viljades.
Otse talupidajatelt või turult ostetud puu- ja juurviljad on samuti loodetavasti küpselt korjatud, lühikest aega külmas hoitud ning järgmisel hommikul müüki viidud. Seega peaksid toitumisteadlaste sõnul need siiski toiteväärtuselt etemad olema kui külmutatud toode. Lesteri sõnul säilid toiteväärtus aga vaid siis, kui vilja tarbitakse 1-2 päeva jooksul.