Miks muutub valu krooniliseks?

Paljudel juhtudel ei vaja seljavalu edasisi uuringuid, vaid eelkõige füsioteraapiat ja oskuslikku nõustamist. Foto: Krisana Antharith/Panthermedia

Krooniline seljavalu on viie enam levinud arstikülastuse põhjuse seas. Uuringute andmetel on neli inimest viiest vähemalt kord elus tundnud seljavalu ning pahatihti jääb kord tekkinud valu korduma.

Mittespetsiifiline seljavalu on valu, mida ei põhjusta hiljuti kogetud trauma, neuroloogiline probleem ega haigus, vaid varasem valu on muutunud krooniliseks ja hakanud elu segama. See ongi enamasti inimeste seljavalude taga.

Põhja-Eesti Taastusravikeskuse füsioterapeudi Anneli Leberti sõnul ei võrdu valu suurus vigastuse suurusega. «Kroonilise valu ehk üle kuue kuu kestva seljavalu puhul on koed juba ammu ära paranenud, aga see koht on valu suhtes ülitundlik, mistõttu hakatakse kartma tõstmist, liikumist,» rääkis Lebert. Füsioterapeudi töö seisnebki selles, et vähendada liikumishirmu ja näidata, et kunagine valulik liigutus ei pruugi uuesti valu teha.

Tema sõnul on oluline ennast liikudes mugavalt tunda ning naasta tavapärasesse rutiini tasa ja targu. Mõõdukas liikumine, nagu kõndimine, rattaga sõitmine, aitab Leberti sõnul paranemisele kaasa, krooniliseks võib valu muutuda just siis, kui valu kartuses teatud liigutusi ja tegevusi vältida.

Hirmu ületamine

Kliinilise psühholoogi Kersti Jakobi sõnul on veel üks kroonilise valu põhjus just teatavate liigutuste vältimise tagajärjel tekkinud pinged ümbritsevates kudedes. «Alguses on tegu kaitsemehhanismiga, aga kui seda pidevalt teha, hakkab valu pingesoleku tõttu võimenduma,» selgitas Jakobi. «Nii võib valu kanduda üle ka täiesti kahjustamata piirkondadele.»