8 olulist verenäitajat, mis mõjutavad sinu jõudlust treeningul

Organismi hetkeseis ja selle varustatus vajalike toitainetega on võtmekohal nii tervisespordis kui ka aktiivses spordikarjääris. Foto: Shutterstock

Sobiv spordiala, treeningkoormus ja õige toitumine on oluline nii algajale kui ka juba kogenud harrastajale. Sinu veri annab sulle märku, kas ja kuidas peaksid oma treeninguid või toitumist korrigeerima.

Organismi hetkeseis ja selle varustatus vajalike toitainetega on võtmekohal nii tervisespordis kui ka aktiivses spordikarjääris. Veretestid aitavad hinnata treeningute mõju organismile ja avastada kitsaskohti. Või vastupidi, näha positiivset arengut. Mitmeid tipp- ja harrastussportlasi laborianalüüside osas nõustav SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp toob välja põnevamad ja olulisemad verenäitajad, mida iga aktiivne inimene võiks teada.

Ferritiin ja hemogramm

Vastupidavusaladel räägitakse kõige rohkem vere hemoglobiinisisaldusest, mida on võimalik määrata hemogrammi analüüsiga, ja rauavarude tähtsusest. Ferritiini abil saab välja selgitada liigse väsimuse, üldise nõrkustunde, isupuuduse, külmakartuse ja mitmete teiste kaebuste põhjused. Analüüs näitab organismi rauavarusid, mille puudusel halveneb ka lihasjõudlus, sooritusvõime ja aeroobne vastupidavus. «Sportivatel naistel ja meestel võiks raua tagavara tase olla vähemalt üle 50 mikrogrammi liitri kohta ja veelgi parem, kui see oleks lausa üle 100 ühiku,» soovitab arst.

Dr Anneli Raave-Sepp kinnitab, et rauapuudus on tihti mureks just jooksjatel, mis omakorda mõjutab nende hemoglobiini taset. Madal hemoglobiin tähendab, et väsimus tekib kiiremini ja energiat jagub lühemaks ajaks. «Kui raua tagavara taset näitav ferritiini vereanalüüs on paigast ära, võiks vähese rauapuuduse korral lisada menüüsse rauarikkaid toite, olulise puuduse korral aga on oluline täiendavate preparaatide tarvitamine,» soovitab arst.

ASAT, CK ja kreatiniin

Aspartaadi aminotransferaasi (ASAT), kreatiini kinaasi (CK) ja kreatiniini analüüsid võimaldavad hinnata füüsilise koormuse sobivust, treeningu järgset lihaste taastumist ja tuvastada lihaste ülekoormust ning -traumasid. ASAT, CK ja kreatiniini tõus peegeldab lihastöö intensiivsust füüsilisel koormusel ning näitajate normaliseerumine lihaste taastumist koormusest. Näitajate dünaamika jälgimine aitab tuvastada lihaste ülekoormust ja väga kõrged väärtused on lihastrauma tunnuseks. Arsti sõnul aitab ülekoormusest jagu saada piisav puhkus, st puhkepäevad treeningute vahel või väiksema koormuse ehk aeglase pulsiga aeroobsed treeningud.

Kaltsium ja magneesium

Kaltsium on oluline tugevate luude ja tervete hammaste tagamiseks ning lihaste tööks. Spetsialisti sõnul võivad mineraali puudusele viidata krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus ja lihaskrambid. Teine mineraalaine, millest vastupidavusalade juures sageli räägitakse, on magneesium, mille puudus on üldteada jalakrampide põhjuseks. Doktor toonitab, et sportimisel kaotab keha soolasid. «Suure pingutuse korral higistame rohkem ja nii kaotame higiga kehast magneesiumioone,» selgitab dr Anneli Raave-Sepp.

Vitamiin D

Keha vajab D-vitamiini eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse tagamiseks. D-vitamiini roll ainevahetuses mõjutab treeningvõimekust ja aitab vältida lihaste toonuse langust. «See vitamiin annab lihasele suuruse, jõu, reaktsiooniaja, koordinatsiooni ja vastupidavuse,» selgitab arst.

On veel mitmeid näitajaid, mis mõjutavad jõudlust treeningul. Näiteks võib kõrge veresuhkru tase viidata suhkruhaigusele, madal aga sellele, et toiduga saadud süsivesikute kogus pole kehaliseks koormuseks piisav. C-reaktiivne valk (CRP) aitab avastada varjatud lihaspõletikke ja infektsioone ning on vajalik südame-veresoonkonna haiguste riski hindamiseks. Uurea peegeldab organismi treeningjärgse taastumise efektiivsust ja valkude tarbimist ning võib viidata lihaskonda kahjustanud treeningule.