Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Liigne tukkumine võib anda märku tõsisest ajutõvest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Suutmatus päevasel ajal ärkvel püsida võib anda märku Alzheimerist enne mälusümptomite esinemist.
Suutmatus päevasel ajal ärkvel püsida võib anda märku Alzheimerist enne mälusümptomite esinemist. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Päevauinak võib olla kosutav. Eakate puhul võib liigne päeval magamine viidata tõsisele haigusele. Kui leiad end pidevalt päeval tukkuma vajumas, võib teadlaste sõnul olla tegu Alzheimeri tõvega. 

Ajupiirkonnad, mis hoiavad meid päeval ärkvel saavad mälu rööviva haiguse varastes staadiumites kannatada. Seetõttu võivad Alzheimeri puhul inimesed juba enne mälu halvenemist ebanormaalselt kaua tukastada, leidsid California San Fransisco ülikooli teadlased, vahendab Medical News Today. 

Varasemad uuringud on näidanud, et liigne päevane magamine tuleb Alzheimeri tekitatud muutustest ajus, mis soodustavad und. Samuti on arvatud, et uneprobleemid ise võivad soodustada Alzheimeri tekkimist. Hiljutises uuringus leiti, et päevast ärkvelolekut reguleerivaid ajupiirkondi kahjustas tau valk. See võib anda veelgi tõendeid selle kohta, et tau mängib Alzheimeri kujunemises suuremat rolli kui laialt uuritud amüloidvalk, pakkusid uurijad välja.

Eile ajakirjas Alzheimer's and Dementia avaldatud uuringus analüüsisiti 13 Alzheimeri tõvega ja seitsme terve patsiendi aju. Teadlased leidsid, et Alzheimer ründab ajupiirkondi, mis vastutavad päeval ärkveloleku eest ja need alad ajus on ühed esimesed, mis haiguse poolt kahjustada saavad. Uurijad viitavad seega, et liigne tukastamine võib olla üks varaseid Alzheimeri tõve ilminguid.

Alzheimeriga inimeste ajudes leiti tau valgu kogunemist kõigis kolmes ärkvelolekut reguleerivas ajukeskuses ning need piirkonnad olid kaotanud 75 protsenti oma neuronitest. Uuringu autori Jun Ohi sõnul on märkimisväärne, et muutusi nähti terves ärkvelolekut kontrollivas võrgustikus. See tähendab omakorda, et ajul ei ole võimalust puudusi kompenseerida, sest kõik sama funktsiooniga rakutüübid hävinevad samal ajal.

Tagasi üles