Mis juhtub, kui üldse mitte trenni teha?

Regulaarne trenn kaitseb mitme terviseprobleemi eest.

FOTO: Shutterstock

Regulaarne füüsiline aktiivsus tõstab inimeste eluiga, parandab elukvaliteeti ning ennetab mitmeid terviseprobleeme. Passiivsetel inimestel on suurem risk olla ülekaalulised, haigestuda südamehaigustesse või vähki.

Vähese füüsilise aktiivsusega kaasneb kehv vereringlus, mis suurendab organismi põletikutaset ning häirib immuunsüsteemi talitlust. Pikaajaline põletik organismis võib suurendada südamehaiguste, diabeedi ja vähi riski. USA teadlased tegid kindlaks, et regulaarne füüsiline aktiivsus võib tõhusalt ennetada kaheksat eri tüüpi vähki (sh rinnavähk, kopsuvähk, pärasoolevähk).  

Füüsiline aktiivsus mõjub positiivselt vaimsele tervisele. Regulaarne trenn aitab leevendada ärevust ja depressiooni sümptomeid ning samuti mõjub see positiivselt vaimsele võimekusele. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire all kannatavatel lastel, kes teevad regulaarselt trenni, esineb vähem sümptomeid. Samuti aitab trenn ennetada Alzheimeri tõve tekkimist ning tõstab kognitiivset võimekust ja produktiivsust. Trenni käigus vabanevad ajus serotoniin ja dopamiin ehk neurotransmitterid, mis tõstavad meeleolu. Teadlased leidsid, et positiivne mõju meeleolule kaasneb nii kergema kui ka raskema trenniga.

Samuti on leitud, et vähene füüsiline aktiivsus on seotud une kvaliteediga – inimesed, kes ei tee trenni, magavad aktiivsetest inimestest vähem ning neil on ärgates vähem energiat. Regulaarne trenn mõjutab unerütmi ja võib aidata unehäirete vastu, sest trenn vähendab organismis põletikku, mis omakorda vähendab kortisooli ehk stressihormooni taset. Stressihormoon mõjub une kvaliteedile negatiivselt, tekitades ärevust ning tõstes vererõhku.

Füüsiline aktiivsus muudab söögiisu – inimesed, kes teevad regulaarselt trenni, söövad tervislikumalt, sest nende organism vajab mitmekesisemat toitu. Passiivsed inimesed niivõrd toitainerikkast toitu ei vaja, mis tähendab, et neil ei pruugi olla tervislike toitude järele isu. Näiteks leidsid teadlased, et füüsiliselt aktiivsetel inimestel on märksa väiksem isu kiirtoidu ja alkoholi järele kui passiivsetel inimestel. Samuti mõjutab söögiisu töödeldud toitude söömine. Kõrge glükeemilise indeksiga toidud – toidud, mis tekitavad veresuhkru kiiret ja järsku kõikumist – võivad suurendada söögiisu.

Populaarne

Tagasi üles