Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Lõunauinak mõjub südamele hästi vaid sel juhul...

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päevane uni võib stressi alandada.
Päevane uni võib stressi alandada. Foto: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Päevased uinakud seostuvad väiksema südameinfarkti ja insuldi tekkeriskiga vaid siis, kui neid tehakse mõnel korral nädalas.

Esmaspäeval ajakirjas Heart avaldatud uuring põhines 3500 Šveitsis elava inimese andmetel. Leiti, et inimestel, kes tegid ühe või kaks uinakut nädalas, oli madalam südamehaiguste risk kui neid, kes päeval ei maganud.

Uuringu autor Nadine Häuser ja tema kolleegid jälgisid 35–75aastaseid osalejaid viis aastat. Tegu oli põhiliselt tervete inimestega, kel ei olnud märke südamehaigustest ega unepuudust. Pooled osalejatest ütlesid, et nad ei maga kunagi päeval, kümme protsenti väitis, et tukastab iga päev. Uinaku pikkus ei paistnud tulemusi mõjutavat ning varieerus viiest minutist üle tunni ajani.

Uuring põhines vaatlusel ning pole selge, kuidas uinakute tegemine südant mõjutab. Häusleri sõnul on kõige tõenäolisem, et päevauni vähendab ebapiisavast unest tulnud stressi. Ka 2007. aastal Kreekas tehtud uuring leidis, et vähemalt kolm uinakut nädalas vähendas surmava südameinfarkti riski. Suurimat kasu nähti töötavatel meestel ning teadlaste teooria kohaselt vähendas uinak samuti stressi.

Uinakute puhul paistab olevat aga õhuke piir kahjuliku ja kasu vahel. Veebruaris avaldatud uuring leidis, et inimesed, kes kompenseeerivad töönädala sees kaotatud und nädalavahetuse uinakutega, kipuvad ka rohkem näksima ja kaalus juurde võtma. Eakate puhul võib sage tukastamine anda märku varjatud probleemist. Pikad päevased uinakud võivad olla Alzheimeri tõve ilming.

Tõestatud viisid südamehaiguste ennetamiseks:

  • toitumine, mis sisaldab piisavalt puuvilju, köögivilju ja südamesõbralikke rasvu,
  • suitsetamisest loobumine,
  • kehakaalu jälgimine,
  • vererõhu kontrollimine,
  • regulaarne treening.
Tagasi üles