TÜ uuring annab teada, mis aitab säilitada iseseisvust eakana

Füüsiline aktiivsus on vajalik tervise ja iseseisvuse säilitamiseks.

FOTO: Mitar gavric/PantherMedia / Mitar gavric

Vananemist ei ole võimalik ära hoida, küll aga saame me kõik regulaarse treenimisega oma hilisema ea tervise jaoks palju ära teha.

Tartu Ülikooli doktorant Anni Rava uuris 113 vanemaealise naise kehakoostise, liikuvuse ja vere biokeemiliste näitajate seost nende kehalise aktiivsusega. Uuringus leidis kinnitust põhitõde, et regulaarne kehaline aktiivsus aitab hoida kehalist võimekust, mis on tähtis iseseisvuse säilitamiseks vanas eas.

Vananemisega kaasnevad organismis mitmesugused muutused: vähenevad lihasmass ja -jõud ning luumass, suureneb rasvamassi osakaal ning kasvab tõenäosus haigestuda kroonilistesse haigustesse. Neid muutusi võib seostada ka kehalise aktiivsusega, mis tavaliselt vananedes väheneb.

Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi doktorant Anni Rava tõdes, et vananemisega kaasnevate muutuste tulemusena võib väheneda vanemaealiste võimekus igapäevase tegevusega iseseisvalt toime tulla. «Ehkki vananemist ei ole võimalik vältida ja vananemisega kaasnevaid negatiivseid muutusi ära hoida, võib kehalisel aktiivsusel olla positiivne mõju vananemisega seotud bioloogilistele protsessidele ning see aitab vähendada mitteaktiivse eluviisi negatiivseid ilmingud hilisemas elus,» kirjeldas Rava.

Edukas vananemine on määratletud kolme peamise komponendi kaudu: haiguste ja vigastuste vältimine, hea kognitiivse ja kehalise võimekuse säilitamine ning aktiivne osalemine sotsiaalses tegevuses. Rava sõnul on varasemad uuringud näidanud, et kehaliselt mitteaktiivsetel vanemaealistel on kehaliselt aktiivsete eakaaslastega võrreldes kaks korda suurem risk iseseisvus kaotada. Nimelt võib kehaline aktiivsus uuringute põhjal aeglustada ja/või edasi lükata vananemisega kaasnevaid negatiivseid ilminguid ning see aitabki vähendada iseseisvuse kaotamise ohtu. Samuti on kehalist aktiivsust seostatud väiksema riskiga haigestuda kroonilistesse haigustesse.

Rava doktoritöö eesmärk oli välja selgitada kehakoostise, mobiilsuse ehk liikuvuse ja vere biokeemiliste näitajate ning kehalise aktiivsuse seosed vanemaealistel naistel. Uuringus osales kokku 113 naist, kes jagati rühmadesse kehalise aktiivsuse intensiivsuse ja kestuse järgi. Võrreldi kehakoostise ja liikuvuse ning vere biokeemilisi näitajaid erisuguse kehalise aktiivsusega vanemaealistel naistel ning uuriti nende näitajate seoseid kehalise aktiivsusega.

Uuringu tulemusena selgus, et pikka aega treeninud vanemaealistel naistel on paremad kehakoostise ja liikuvuse näitajad ning suuremad lihasjõu näitajad võrreldes nende vanemaealiste naistega, kes ei ole trenni teinud. Lisaks leiti, et mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehalisel aktiivsusel on seos paremate liikuvuse ja kehakoostise näitajatega, kuid kerge intensiivsusega kehaline aktiivsus nende näitajatega ei seostu. Vere biokeemiliste näitajate seas seostus resistiini sisaldus veres sammude arvuga päevas – seega võib kehalist aktiivsust seostada resistiini tervislikuma kontsentratsiooniga, mis võib aidata vähendada haigestumise riski.

Uurimistöö kokkuvõttes tõdes Rava, et regulaarne mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus võib olla vanemaealistele naistele oluline, et säilitada kehakoostise ja liikuvuse näitajad, mis on vajalikud iseseisvuse püsimiseks hilisemas eas. «Meie uuringus olid paremad tulemused vanemaealistel naistel, kelle kehaline aktiivsus nädalas vastas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustele: vähemalt 150 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalist tegevust nädalas. Lisaks kehtib soovitus, et kehalise aktiivsuse episoodid kestaksid vähemalt kümme minutit.»

Anni Rava kaitseb doktoritööd «Kehalise aktiivsuse seosed keha koostise, mobiilsuse ja vere biokeemiliste näitajatega tervetel vanemaealistel naistel» 18. oktoobril kell 12.00 Tartu Ülikooli senati saalis.

Doktoritöö juhendajad on Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe ning kinesioloogia ja biomehaanika professor Mati Pääsuke.

Populaarne

Tagasi üles