Teaduslik põhjus, miks unepuuduses aju rämpstoitu ihkab

Friikartulid. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Käitumuslik neuroteadlane Erin Hanlon uurib Chicago ülikoolis seoseid ajusüsteemide ja käitumise vahel. «Kui vaevled unepuuduse käes, ei taha sa porgandeid süüa. Tahad magusaid, soolaseid, rasvaseid ja tärkliserikkaid toite: küpsiseid, krõpse või kiirtoitu,» sõnas Hanlon. Tema sõnul on selleks ka selge põhjus. 

Hanloni sõnul peitub magamatuse ja rämpstoidu vaheline seos kaugel ajaloos, kui inimesed otsisid mulla alt tärkliserikkaid juurvilju, korjasid magusaid marju ja õgisid end täis rasvasest kalast. Unepuudus paneb tööle iidsed instinktid, mis ihaldavad rikkalikku, magusat ja rasvast toitu, rääkis Hanlon CNNile. 

Evolutsioonilisest vaatepunktist oli oluline saada võimalikult kõrge süsivesikute- ja rasvasisaldusega eine, sest seda ei pruukinud alati käepärast olla. Ainult väga hiljuti on kõrge energiasisaldusega ja rammusad toidud saanud ööpäev ringi kättesaadavaks. Meie aju ei ole aga arenenud sama kiiresti, kui toiduvalikud on laienenud, nentis teadlane.

Mängus on hormoonid, kuid mitte ainult

Isu kontrollivad kaks hormooni: leptiin ja greliin. Leptiin pärsib isu ja soodustab sellega kaalukaotust. Greliin suurendab isu ja viib kaalutõusuni. Uuringud on näidanud, et unepuudusega tõuseb greliini tase ja väheneb leptiini tase. See omakorda kasvatab isu.

Vaid nende hormoonide taseme kõikumine ei seleta aga seda, mida tahame süüa. Sellele küsimusele vastab endokannabinoidsüsteem, mille ülesanne on hoida keha homoöstaasis. See kehasüsteem reguleerib kõike, alates isust kuni põletiku ja valuni välja. Teadus avastas esimese kannabinoidretseptori hiire ajust 1988. aastal. Mõne aasta pärast lisandusid kaks retseptorit CB1 ja CB2 ning leiti, et need esinesid kõigil selgroogsetel ning võib-olla ka mõnel selgrootul. See on iidne süsteem, mis on olemas ka kõige primitiivsematel mereloomadel, kes elasid rohkem kui 600 miljonit aastat tagasi.

Iidne kehasüsteem toimib nagu kanepki

Endokannabinoidid seovad samu retseptoreid, mis marihuaanas olev aktiivne aine. Need soodustavad näljasööste. Teame, et endokannabinoide on võimalik loomade ajuosadesse imendada ning panna neid sööma. Samuti söövad nad niimoodi neile rohkem maitsvaid toite ning näiteks valivad sukroosi sahhariini asemel. Kuigi mõlemad maitsevad ühtmoodi, on sukroosis rohkem süsivesikuid. Uurijad arvavad, et endokannabinoidsüsteem põhjustab meie hedonistlikke isusid rasvase, magusa, soolase ja rammusa toidu järele.

Sarnaselt isuhormoonidele on endokannabinoidsüsteem mõjutatud unest. 2016. aastal avaldatud uuringus võrreldi ühe kõige levinuma endokannabinoidi 2-AG taset inimestel, kes said neli ööd normaalselt magada ja neil, kes magasid vaid 4,5 tundi. Unepuuduses inimesed teatasid suurenenud näljast ja isust ning neil oli kõrgem 2-AG tase. Teadlased ei tea aga veel, miks see nii on. Endokannabinoidsüsteemi uuringud on teaduse jaoks uudne valdkond ning selle toimimist ei mõisteta veel täielikult. Praegu saab unepuudusest tulenevaid öiseid ja päevaseid isusid vähendada vaid korralikult magades.

Artikkel ilmus esimest korda 26. oktoober 2019.