60 aastat tagasi hakati Tartu Ülikoolis õpetama spordimeditsiini eriala

Spordiarstil peavad olema väga spetsiifilised teadmised eri spordialadega seonduvatest terviseriskidest.

FOTO: Kheng Ho Toh/PantherMedia / Kheng Ho Toh

Tänavu täitub 60 aastat ajast, mil Tartu Ülikoolis hakati koolitama spordimeditsiini eriala arste. 1. novembril kohtuvad Tartus spordimeditsiini eriala eksperdid Eestist ja mujalt, et vaadata tagasi spordimeditsiini arengule ja arutada valdkonna aktuaalseid küsimusi.

Spordiarstide koolitamine Eestis ei ole olnud järjepidev. 1959. aastal avati Tartu Riiklikus Ülikoolis spordimeditsiini osakond ja spordiarste koolitati seal 37 aastat. Viimane lend spordiarste lõpetas 1996. aastal. «Pärast seda tekkis spordiarstide järelkasvus suur lünk,» kirjeldas Tartu Ülikooli spordimeditsiini dotsent, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja Eve Unt, lisades, et praeguseks on olukord paranenud.

2012. aastal avati Tartu Ülikoolis spordimeditsiini nelja-aastane residentuuriprogramm, mis on läbi aastate olnud üks populaarsemaid erialasid. Dr Eve Undi sõnul tulevad sellele erialale õppima noored kolleegid, kes peavad lugu tervislikest eluviisidest ja spordist. «Eesti spordimeditsiin on terviseuuringute korralduse ja kvaliteedi poolest Euroopas esirinnas,» kinnitas ta.

Eestis töötab praegu ligikaudu 30 spordiarsti, kes on väga head spordimeditsiini spetsialistid funktsionaaldiagnostika, sporditraumatoloogia ja taastusravi valdkonnas. «Spordiarstil peavad olema väga spetsiifilised teadmised eri spordialadega seonduvatest terviseriskidest, muu hulgas teadmised spordifüsioloogiast, biokeemiast, biomehaanikast, spordivigastustest, ealisest füsioloogiast, toitumisest, toidulisanditest jne. Peale selle on neil vaja teadmisi kõikidest haiguslikest seisunditest, et anda tervisenõu igas vanuses ja igasuguse murega inimestele,» rääkis Unt.

Unt kirjeldas, et spordiarsti vastuvõtule pöördutakse sageli nii ülemäärast treenimist kui ka vähest liikumist puudutavate küsimustega, aga samuti südame-veresoonkonnahaiguste ja hingamisprobleemide, mitmesuguste spordivigastuste, liigesevalu ja väsimuse korral. Järjest enam vajatakse spordiarstide soovitusi krooniliste haiguste korral. «Meie vastuvõtule suunavad eriarstid funktsionaalseteks uuringuteks ravi planeerimise eesmärgil ning nõustamiseks kehalise koormuse teemal raskete kopsuhaigustega, südameriketega ja traumajärgseid patsiente.»

Spordimeditsiini juubelikonverents

Tänavu täitub ülikooli spordimeditsiini osakonna avamisest 60 aastat ja sel puhul toimub spordimeditsiini konverents «60 Years of Sports Medicine at the University of Tartu».

Konverentsil kõnelevad Eesti spordimeditsiini spetsialistide kõrval väliseksperdid Inglismaalt, Soomest, Norrast ja Gruusiast.

Konverentsil käsitletakse järgmisi teemasid: 

  • äkksurmad spordis ja sportlaste kardiovaskulaarse seisundi hindamine;
  • sportlaste hingamisteede haigustega seotud aktuaalsed probleemid, sh koormusastma ja koormusest tingitud larüngospasmide diferentsiaaldiagnostika;
  • sportlaste immuunsüsteemiga seonduvad probleemid;
  • müogenees kui lihase kasvu, funktsiooni ja kohanemisvõime keskne mehhanism.

Konverentsil esitletakse ka äsja valminud kogumikku, mis kirjeldab spordimeditsiini õpetamise võlu ja valu Tartu Ülikoolis 60 aasta vältel. Ajaloolise ülevaate koos fotomaterjaliga on kokku pannud dr Maie Ojamaa.

Konverentsile ja sellele järgnevale vilistlaste kokkutulekule Püssirohukeldris on oodata kolleege Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Gruusiast, Venemaalt, Soomest ja mujalt.

Populaarne

Tagasi üles