Rahvusvaheline uuring leidis, et jooksmine vähendas surmariski peaaegu kolmandiku võrra. Samuti leiti, et igasugune jooksmine, isegi kord nädalas, on parem, kui üldse mitte joosta.
Uuringus leiti spordiala, millega tegelemine pikendab igal juhul eluiga
Uuringus analüüsiti andmeid 14 eelnevast uuringust, kus oli kokku 232 149 inimest, kelle tervist jälgiti 5–35 aasta jooksul. Teadlased leidsid, et 25 951 inimesel, kes tegelesid jooksmisega, oli surmarisk 27 protsenti väiksem võrreldes nendega, kes ei jooksnud üldse, vahendab Forbes.
Seos leiti nii meeste kui ka naiste puhul ning kasulik mõju ilmnes isegi siis, kui inimene käis jooksmas korra nädalas või isegi vähem. Jooksmine seondus 30 protsenti madalama surmariskiga südamehaigustesse ja 23 protsenti väiksema tõenäosusega surra vähki. Isegi vähene jooksmine, mis jäi alla maailma terviseorganisatsiooni nädalasele liikumissoovitusele, paistis surmariski vähendavat.
Mida rohkem jooksuga tegeldakse, olenemata jooksu pikkusest, parandab tõenäoliselt oluliselt inimeste üldist tervist ja pikendab eluiga.
Siiski jätab uuring paljud küsimused vastamata. Näiteks ei selgu, kas jooksutreeningu pikemaks, intensiivsemaks või regulaarsemaks muutmine suurendab selle kasusid. Tulemused ei näidanud, et palju jooksmist kasvataks oluliselt eluiga, vaid pigem, et igasugune jooksuga tegelemine suurendas eluiga vähemalt mõned päevad kuni mitu aastat.
Uuring ei näita otsest seost jooksmise ja eluea pikkuse vahel. Teadlaste sõnul on surmariski vähenemisega seotud pigem jooksukäitumine, mitte juhuslik jooksmine. Tulevastes uuringutes peaks kasutama ka aktiivsusmonitoridelt saadud teavet, sest need annavad rohkem aimu just jooksuharjumustest.