Regulaarne trenn vähendab pea kõiki vanadusega kaasnevaid terviseprobleeme

Ka kõrges eas peaks tegema regulaarselt trenni.

FOTO: Shutterstock

Seda, milline on inimese elu kvaliteet kõrgemas eas, mõjutavad mitmed tegurid. Teadlaste hinnangul on üks olulisim tegur regulaarne füüsiline aktiivsus, mis parandab vanuigi oluliselt inimeste elu kvaliteeti.

Kõrges eas on inimestel suurem krooniliste haiguste risk, kuid teadusuuringutest on selgunud, et selle peamiseks põhjuseks ei ole vanus, vaid sellega kaasnevad elustiilimuutused. Teadlaste sõnul suurendab vähene füüsiline aktiivsus ja liigne istumine oluliselt mitme terviseprobleemi riski ning trenniga alustamiseks pole kunagi liiga hilja.

Uuringutest on selgunud, et trenniga on võimalik parandada lihastoonust ning luutihedust igas vanuses. Terve elu trenni teinud inimestel on eakaaslaste ees märkimisväärne eelis – neil on kõrges eas märksa vähem terviseprobleeme ning rohkem jaksu igapäevaste toimetustega iseseisvalt toime tulla. Mida vähem inimene oma lihaseid kasutab, seda piiratum on tema liikumine ning füüsiline võimekus. Seevastu mida rohkem inimene oma lihaseid kasutab, seda rohkem on tal energiat ja jaksu igapäevasteks toimetusteks, sest keha on harjunud liikuma.

Paljude terviseprobleemidega kaasnevad kroonilised valud, mistõttu kiputakse sageli trenni ja liikumist hoopis vältima. Tegelikult on teadlased kindlaks teinud, et regulaarne füüsiline aktiivsus aitab leevendada nii valu kui ka mitme haiguse sümptomeid. Treenitud inimestel on tõhusam immuunsüsteem, vähem liigeseprobleeme, esineb vähem luude hõrenemist ning vähem kroonilisi haigusi, nagu südamehaigused, vähk ja dementsus.

Näiteks soovitavad arstid artriidi sümptomite leevendamiseks teha regulaarselt trenni ka siis, kui inimene valu tõttu liikumist pigem väldib. Oluline on alustada sellisest trennist, mis on jõukohane ega põhjusta valu. Mõningane ebamugavus on alustades normaalne, kuid selleks, et endale mitte liiga teha, tuleks krooniliste haiguste puhul treeningkava koostamisel arsti või füsioterapeudiga nõu pidada.

Oluline on pakkuda kehale mitmekülgseid ülesandeid ning teha nii lihastrenni raskustega kui ka vastupidavustrenni, nagu rattasõit, ujumine või kiirkõnd. Teadlased soovitavad teha iga päev minimaalselt 30 minutit trenni ning päeva jooksul palju liikuda. Näiteks võiks minna jala poodi, kõndida lifti asemel trepist ja käia tuttavatega kohviku asemel jalutamas. Peamine on vältida pikalt istumist või lamamist, sest see pärsib vereringet ajus ja teistes olulistes organites. Hea viis pikemalt istumise kahjuliku mõju vähendamiseks on toolil harjutuste tegemine. Näiteks võib teleri ees tõusta toolilt korduvalt püsti ja tagasi istuda, tõsta istudes ükshaaval või korraga jalgu või tõusta tooli najal päkkadele ja tagasi alla.

Kuna vanadusega kaasneb sageli ka vähenenud sotsiaalne aktiivsus ja üksildus, millel on tõsine negatiivne mõju inimeste vaimsele tervisele, võiks kaaluda ka grupitrenne. Eriti positiivne mõju on näiteks tantsutrennidel, milles on kombineeritud suhtlus, füüsiline pingutus, koordinatsioon ja rütmitaju. Tantsutrenn on tänu oma mitmekülgsusele üks parimaid viise ennetada vanadusega kaasnevat kognitiivse võimekuse vähenemist ja dementsust. Samuti vähendavad grupitrennid oluliselt depressiooni sümptomeid ning parandavad inimese meeleolu.