Teadlased: inimestel on vanadusega võitlemiseks tööriistad olemas, aga nad ei ole sellest teadlikud

Nooruse säilitamiseks saab inimene ise väga palju ära teha.

FOTO: Shutterstock

Teadlased on üritanud kaua leida imeravimit, mis aeglustaks vananemist ning parandaks inimeste elu kvaliteeti ka kõrgemas eas. Bioloog David Sinclairi sõnul on tervelt elatud aastate ning eluea pikendamine võimalik, kuid selleks tuleb näha vaeva.

Harvardi Ülikooli geneetika osakonna professor David Sinclair selgitas, et vereanalüüsi põhjal on võimalik kindlaks määrata inimese tegeliku vanuse kõrval ka tema bioloogiline vanus. Iga inimene vananeb eri tempos ning seda mõjutavad erinevad faktorid nagu elukeskkond, toitumine, stress, elatustase, füüsiline aktiivsus ja geneetika. Bioloogiline vanus ei pruugi ühtida inimese tegeliku vanusega ning annab märksa täpsema ülevaate inimese tervislikust seisundist.

Vananemise aeglustamiseks ja tervelt elatud aastate pikendamiseks on oluline teha kindlaks, millised tegurid mõjutavad inimese bioloogilist vanust ning millised võiksid aidata pikendada eluiga. Teadlaste sõnul on inimestel arvatust märksa rohkem võimu vananemise protsessi mõjutada ning ka aeglustada. See tähendab, et isiklike valikute ja elustiilimuutustega on võimalik hoida nii välimust, vaimset tervist kui ka füüsilist tervist ja võimekust.  

Teadlased on välja toonud teaduslikult tõestatud vananemist aeglustavad tegurid, milleks on külma veega karastamine, kõrge intensiivsusega intervalltreening, raskustega treenimine, normaalkaal ning mitmekesine ning võimalikult vähe töödeldud toit.

Teadlased on välja töötanud ka viise, mis võimaldavad aeglustada vananemist rakutasandil, kuid Sinclairi sõnul on tegemist meetodiga, mille lähtepunktiks on eeldus, et vananemine on haigus, mida tuleb ravida. Sarnaselt teiste haiguste raviga, on tegelikult kõige olulisem osa ennetamisel. See tähendab, et kõige olulisem roll nooruse säilitamisel on inimestel endil.

Teadlaste sõnul on aga probleem selles, et inimesed ei ole piisavalt teadlikud ega võta tõsiselt iseenda rolli vanaduse aeglustamisel ning näevad haiguseid ning kehva elu kvaliteeti paratamatusena. Mitmete küsitluste tulemusel on kindlaks tehtud, et suur protsent inimesi ei pea vajalikuks jälgida toitumist või teha regulaarselt trenni, sest nad ei usu, et sellel on mõõdetav mõju nende elu kvaliteedile. Näiteks 48 protsenti ehk peaaegu pooled üle 50-aastastest Suurbritannia kodanikest ei usu, et trenn on tervisele vajalik.

Seetõttu on oluline, et nii hariduses kui meditsiinis pandaks enam rõhku inimeste teadlikkuse tõstmisele ning et tervisekäitumist õpetataks juba varajases koolieas. Vananemise aeglustamine on oluline nii indiviidi kui riigi tasandil, sest see parandab inimeste elukvaliteeti ning vähendab oluliselt ravikulusid.