Uus uuring leidis, milline toitumisviis pikendab eluiga kõige paremini

Vahelduv paastumine ehk kindlas ajavahemikus söömine võib tervisele mitmeid kasusid tuua.

FOTO: Shutterstock

Uus uuring leidis, et toitumisel on elueale positiivne mõju, kui süüakse kindlatel aegadel päevas.

Nimelt leidsid John Hopkinsi meditsiinikooli teadlased leidsid, et vahelduv paastumine võib olla tervisliku eluviisi osa, vahendab portaal Express. Vahelduv paastumine tähendab, et päev on jagatud umebs kaheksatunniseks söömise ja 16tunniseks paastumise perioodideks. Teine võimalus on 5:2 meetod, mis tähendab, et viiel päeval nädalast süüakse normaalselt ning kaks päeva on paastumiseks, kus tarbitakse vaid keskmiselt 500 kilokalorit.

Mitmed inimeste ja loomadega tehtud uuringud on näidanud, et aeg-ajalt paastumine toetab rakutervist. Tõenäoliselt käivitab paastumine kehas sarnase ainevahetuse reaktsiooni, mis oli meie esivanematel toidupuuduse perioodidel. Muutus ainevahetuses toimub siis, kui rakud kasutavad ära ligipääsetavad energiavarud ehk suhkrul põhineva energia ning hakkavad aeglasema ainevahetuse protsessiga muutma rasva energiaks. Suur osa inimestest söövad kolm söögikorda päevas ning lisaks vahepalasid ning ei koge seda muutust ainevahetuses ega selle kasusid tervisele.

Hiljutise uuringu autor Mark Mattson sõnas, et ainevahetuse töö muutus parandab veresuhkru kontrolli, suurendab vastupidavust stressile ja pärsib põletikku. Ajakirjas New England Journal of Medicine kirjutati, et neli uuringut nii inimeste kui loomadega leidsid, et vahelduv paastumine vähendas ka vererõhku, vere lipiidide taset ja südame löögisagedust puhkeolekus. Samuti leitakse aina rohkem tõendeid, et vahelduv paastumine vähendab ülekaalulisuse ja diabeediga seotud riskifaktoreid ning suurendab aju võimekust.

Eksperdid soovitavad vahelduva paastumisega alustada vaikselt ning suurendada paastumise perioodi ja sagedust järk-järgult mitme kuu jooksul.