Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Erakorralise meditsiini osakonda ei tohiks pöörduda COVID-19 nakatunu või isik, kellel on haigusele iseloomulikud tunnused. Foto: Margit Suhhostavets

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 23. märtsi keskpäeval. 

352 ametlikult nakatunut

Täna hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 352 inimesel, uusi nakatunuid lisandus 26. Eestis on tehtud kokku 3724 testi. Haiglaravil on 15 inimest, neist 4 vajab intensiivravi. Kahe intensiivravil viibiva patsiendi seis on kriitiline.

Terviseamet rõhutab, et Eesti sai haigusele jälile selle varases faasis ehk siis, kui see hakkas riigisiseselt levima. Ameti hinnangul pole meil täitunud kardetud prognoos, kuid siiski tuleb valvsust säilitada, sest tegemist on hiiliva ja salakavala haigusega, mille puhul on puhang justkui kontrolli all, kuid ootamatult võib olukord muutuda. 

Selle nädala lõpuks peaks Eestisse jõudma ka suurem saadetis isikukaitsevahendeid, avaldas täna hommikul Postimehe otsestuudios lootust riigihaldusminister Jaak Aab. Ta rääkis lähemalt sellest, milline on olukord isikukaitsevahendite ja nende varudega ja kuidas käib haiglate varustamine vajalikuga. 

Kogu inimkonna ootused on seotud uue vaktsiini loomisega. Täna teatas Eesti suurim biotehnoloogiafirma Icosagen, et on alustanud SARS-CoV-2 viiruse diagnostiliste kiirtestide, antikehapõhiste ravimikandidaatide ja vaktsiini loomisega. Lootus on, et jaanipäevaks on esimesed viirusvalgud puhastatud ning esimesed diagnostilised testid peaksid valmima sügiseks.

Elu pärast kriisi

Tulevikus hakkame me rääkima ajast enne ja pärast koroonakriisi, sest juba praegu on selge, et tegemist on suurima pandeemiaga, mida mitu inimpõlve näinud. Läbi saab see igal juhul, kuid selle mõju võib hinnata juba praegu selliseks, et meil pole võimalik enam naasta kriisieelsesse normaalsusse. Tegemist on sotsiaalse draamaga kolmes vaatuses ning Eesti on just sisenenud teise vaatuse faasi. Loe Postimehe suurt ülevaadet praegusest teadmisest koroonaviirusega võitlemisel: mida ennustab pandeemiakalkulaator Eestile; kas rohkem testimine aitaks rohkem nakatumisi ära hoida; miks on oluline otsustavalt ja kiiresti tegutseda, ja millisel teel on praegu Eesti. 

Koroonaviiruse leviku peatamiseks on pandud tööle ka maailma kiireim superarvuti, IBMi Summit. See tuvastas 77 kemikaali, mis võivad takistada koroonaviiruse levikut. Summit on varem tuvastanud rakusüsteemi mustreid, mis eelnevad Alzheimeri tõvele, analüüsinud geene, mis soodustavad sõltuvusi, ja prognoosinud kliimasimulatsioonide põhjal äärmuslikke ilmastikutingimusi.

Praegu ei tea enam keegi, kas ta on haige või terve. Ja kui on haige, siis missugune haige? Kas inimene saab pärast haigustundemärkide kadumist olla kindel, et koroonaviirus on läbi põetud ja nüüd on ta terve? Et enam ei nakata ta kedagi ja võib hakata näiteks vabatahtlikuks? Ehkki on palju teadmatust, siis mõnedele küsimustele püüdis Postimees siiski vastuseid leida.

Kriis lööb kinnisvarasse

Koos muu majandusega saab oma hoobi ka kinnisvarasektor. Turistide kadumine on toonud turule palju lühiajaliselt renditavaid kortereid, see olukord omakorda surub alla rendihinnad. Juba ongi kuulda esimesi lugusid sellest, et omanikud ulatavad kriisis üürnikele abikäe ja alandavad rendihinda. 

Mis meie eluaseme- ja ärikinnisvaraturgu üldisemalt ees ootab, seda selgitab ettevõtja Peep Sooman, kes toob välja kuus peamist tähelepanekut.  

Töömured kogunevad

Eelmisel nädalal teatasid 18 ettevõtet töötukassale kollektiivsetest koondamistest, kokku koondatakse seal 261 inimest. Eilse päeva seisuga on registreeritud töötuid 38 629 - nädalaga kasvas töötute arv 4,2 protsenti. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on registreeritud töötute arv kasvanud 16 protsenti, aasta tagasi oli töötukassas arvel 33 390 inimest.

Kui aga ettevõtja on otsustanud vähendada töötasu, siis kas töötaja peab sellega leppima ning mida teha juhul, kui ettevõttes on töö maht langenud ja tööandjal pole raha, seda selgitab tööinspektsioon.

Rahvas haarab ohjad

Facebookis käivitati kodanikualgatus «Enam pole aega. Peatame koroona Eestis - kohe!», kus soovitakse, et valitsus kehtestaks täieliku liikumispiiranguga karantiini. Inimesed nõuavad küll karme meetmeid, kuid mida arvab sellest sotsiaalminister Tanel Kiik?

Käegakatsutavaid tegusid jagub kodanikualgatuse vallas ka. Eriti elavalt reageerisid inimesed eelmise nädala üleskutsele annetada kasutult seisvaid arvuteid vähekindlustatud perede lastele e-kooli jaoks. 

Postimees käivitas lugudekorje naabrite aitamisest ja kriisis hakkamasaamisest, nii saame teiega jagada Eriku ja Mari-Liisi kogemust, kuidas kriisis kogu pere ära toita, Taneli lugu naabri aitamisest ja koroonaviirusse nakatunud pereisa manitsussõnu. Ka sina oled oodatud oma lugu jagama või lisama häid näiteid.

Ametlikku informatsiooni koroonaviiruse leviku ja vajalike juhtnööride kohta leiate Postimehe koroonablogist ja terviseameti kodulehelt.

Eriolukorda puudutavad ametlikud teated leiad siit. Postimehest saad ka teada, kuidas koroonaviirust ära tunda.