Koroonaviirusesse haigestunud pereisa: hoidke lapsed kodus, et viirus ei leviks

Hoidke lapsed kodus.

FOTO: Shutterstock

«Kui tahame vältida viiruse levikut, peame vaatama, et lapsed ei koguneks kaubanduskeskustes, mänguväljakutel ega parkimisplatsil,» rääkis Pealinnale koroonaga koju jäänud suurpere isa Karl Laas.

Laas naasis veebruari lõpus Bergamost, oli koduses karantiinis ning teine koroonatest näitas, et tal on viirus. Sellest ajast peale on ta pidanud ka oma haiguse kulgu jälgivat blogi. «Mul on hea meel, et ma pole kedagi nakatanud,» lausub ta. «Korra oli 37-kraadine palavik, aga ei tea, mida see võis tähendada. Perega koos olles pole ime, et viirused ühelt teisele kanduvad. Me teeme siin nalja, et oleme tüüpiline eesti pere, kus mehed on positiivsed ja naised negatiivsed. Abikaasal oli viimane test  negatiivne. Terviseamet soovitas seda mitte tähele panna, vaid suhtuda pigem nii, nagu see oleks olnud positiivne. Väike köha ja peavalu abikaasal siiski oli, kuid mitte palavikku.»

Laas tervise üle väga ei kurda, võib-olla on veidi tunda tavaliselt gripiga kaasnevat nohu ja peavalu. «Mul pole peas mingeid musti stsenaariume, pigem ärritab, et peab ikka veel kodus istuma,» ütleb ta. «Ma suhtlen töö tõttu paljude inimestega ja mul on ka mitmeid ühiskondlikke ülesandeid, mille täitmisel tuleb suhelda, näiteks osalen Tallinna ja Harjumaa lasterikaste perede liidu töös.  Me teeme abikaasaga mõlemad kodus kontoritööd ja tekkinud on hoopis teistlaadi mure. Lastel on alanud koduõpe ja meie kolm last käivad eri koolides. Natuke keeruline on olnud meie kõigi elurütme kokku sobitada. Ja eks õpetajatele ole see olukord ka uus. Neil on mõnevõrra kergem, sest lapsed on eemal. Eks nad jõuavad kõik ülesanded ja harjutused läbi mõelda ja valmis panna. Lapsed ei sega liiga palju nende tööd. Samas õpetajad vist loodavad, et kodus ollakse sama võimekad ja vanemad suudavad pooled päevad istuda koos lastega. Aga meil tuleb oma tööd ka vahepeal ju teha. See on päris keeruline. Kõik teevad korraga kaugtööd, aga laste olemasoluga pole eriti arvestatud..»

Laas naerab, et paha ei teeks küll, kui laste kodus õpetamise eest palka makstaks. «Aga kui edasi mõelda, siis eks kodus olevad lapsevanemad on nüüd ju söögitädid ja koristajad ka,» kinnitab ta. «See pool on samuti juurde tulnud. Õnneks on ikka neid häid inimesi, kes saavad veel tervena ringi käia ja toovad koridori ukse taha toidukoti.»

Laas rääkis, et pereliikmete üksteises lahus hoidmisel pole mõtet. «Ilmaasjata eraldamisest ei ole kasu, aga tõsi, mis selle viiruse eriti hulluks teeb, on selle salakavalus. Ei saa aru enne, kui ta on käes,» lausub Laas. «Ja paljudel ei ole ka siis erilisi kaebusi. Aga kui haigus on käes, siis on juba hilja eraldada kedagi. Tuleb ainult vältida kontakte kõige vanema põlvkonnaga. Samuti vajaksid erilist tähelepanu need nooremad inimesed, kes põevad mingit raskemat sorti kroonilist haigust.»

Laste viiruse edasiandmine vanematele inimestele on Laasi kinnitusel kõige suurem risk. «Teismelistel lastel selle haigusega suurt ohtu ei ole, sest enamasti neil haigustunnuseid ei esine ja nad põevad väga kergesti,» ütleb pereisa. «Lapsed, kes käivad ringi ega tunnegi, et neil midagi viga oleks, kannavad ometi viiruseid laiali. Kuna lapsed on kõige suuremad viiruse edasikandjad, tuleks ka kõige suuremat rõhku panna nende jälgimisele ja sellele, et nad kodus püsiks. Eriti just Tallinna-suuruses linnas. Muidugi peavad lapsed ka õues käima ja värsket õhku saama. Ent kui tahame välistada viiruse edasist levikut, tuleb hoolitseda, et lapsed ei puutuks kokku teiste inimestega. Tuleb  vaadata, et nad ei koguneks kaubanduskeskustes, mänguväljakutel ega ka poe parkimisplatsil, ei hakkaks mänguväljakul teiste lastega koos hängima-mängima.»

Laasi sõnul on ka uuesti haigestumise risk on täiesti olemas. «Ja see on kõige hullem, organism kahjustub üha rohkem ja rohkem,» märgib ta. «Peame vältima seda haigust niikaua, kuni sellele ravi pole. Aga teooriaid on igasuguseid ja ega keegi täpselt ei tea, kuidas sellega on. Nii et ka need, kes on haiguse kord läbi põdenud, peaksid hoiduma uuest nakkusest. Parem karta kui kahetseda.»

Mehe arvates ei saa viiruste levikus Eestis välismaalasi süüdistada. «Me tõime ikka suures osas oma viirused ise välismaalt kaasa, sest koolivaheaeg langes just viiruse levikuaega Euroopas,» räägib ta. «Itaalia puhang oli siis täpselt – jutumärkides – sobival ajal. See, et viirus meil kiirelt levis, näitab ka seda, et Eesti on eesrindlik ja innovatiivne maa, kus suheldakse välisilmaga.»

Loe intervjuud Pealinna portaalist!