Kuidas joosta maha esimesed 5 või 10 kilomeetrit, ilma endale liiga tegemata

Foto: Shutterstock

Mõned nõuanded inimesele, kes sooviks alustada jooksutreeningutega, mida senimaani on peljatud.

Covid-19 üleilmne levik muutis kogu senist tavapärast elurütmi. Endises ulatuses käigud tööle või kauplusse, rääkimata spordisaalide või staadionite külastamisest, on pausile pandud, taoti isegi võimatud. Kodukontoris töötades või eneseisolatsioonist kinni pidades ei mängi 10 000 sammu päevas kuidagi välja, kõige pikem ots võib ulatuda kirjutuslauast külmutuskapini. Nii jätkates võib juhtuda, et mullustesse suvepükstesse ei mahu enam sisse.

Ühtaegu kasutavad paljud inimesed pealesunnitud isolatsiooni nende sportlike sihtide saavutamiseks, mis olid muidu soovinimistu lõppu libisenud. Pärast lühemat või pikemat pausi jälle treenima asudes tuleks teada, et koormusega ei tohi üle panna, sest liigkoormus päädib üsna varsti lihaste ja liigeste vigastustega.

Jooksmine on üks populaarsemaid spordiharrastusi, mis võimaldab ennast igapäevasest passiivsest eluviisist välja tõsta. Jooksmise tervislikkuse üle on palju arutletud. Tõsi mis tõsi – mittesobivate jalatsitega võib jalad villi joosta, mittesobival teekattel jooksmine võib jalad ära põrutada, võimetele mittevastava tempoga kaasnevad veel omad hädad. Nii tekib pettekujutus, et jooksmine on kurnav ja teie jaoks see ei sobi.

Treenimist alustades on ülioluline mitte liialdada tempoga. Kui tunnete, et pulss on liiga kõrge ning hingamine on raskendatud, siis pole mingi patt seisma jääda ja puhata. Lisaks valitud tempole tuleb alati enne jooksu ennast soojaks teha, sama tähtis on ka trennijärgne lõdvestumine. Mitmed videojuhised võimaldavad õppust võtta profisportlastelt, kuid seejuures tuleb lähtuda omaenese füüsisest - pole mõtet matkida proffe, kes harjutavad päevast päeva, aastast aastasse.

Garmini nutikella omanikele: kõik nutitelefonid võimaldavad treenida kolme Garmini virtuaaltreeneri juhtimisel: nendeks on olümpiamedalist ja mitmete raamatute autor Jeff Galloway, füsioloog ja treener Greg McMillan või füsioterapeut Amy Parkerson-Mitchell.

Individuaalne treeningkava, mis sätestab igaks nädalaks jõukohased sihid, aitab motivatsiooni üleval hoida. Treeningu alustamisel ei tohi latti liialt kõrgele seada, vastasel juhul võib trennihimu ära kaduda ning harjutamine ei muutu igapäevaseks harjumuseks. Käepärast olev virtuaaltreener (randmeliigesel) hoiab harjutamisel südamerütmil ja stressitasemel silma peal. Nii saab teada, millest tuleb lähtuda, kui tahta lasta distantsilt välja töötada endale sobiv individuaalne treeningkava.

Kuigi digiajastu poolt pakutavaid võimalusi tasub teada, pole mõtet maksta lisateenuste eest, mis jäävadki kasutamata. Igaüks võib ennast suvehooajaks vormi ajada – jookske maha oma esimesed 5, 10 või rohkem kilomeetrit, parandades seniseid isiklikke rekordeid.