/nginx/o/2020/01/07/12856057t1h4371.jpg)
Tänapäeva mugav ja passiivne elusviis mõjutab oluliselt südame-veresoonkonnahaiguste, rasvumise, teise tüübi diabeedi, luu- ja liigesehaiguste levikut ning see vähendab inimese elukvaliteeti, tõdes toitumisterapeut Elle Kalamägi ajakirjas TerviseMeeter.
«Paljud arvavad, kui kehakaal on kontrolli all ja tervis on korras, siis võib kõike lubada ja elada nii, nagu süda soovib. Kahjuks see siiski nii ei ole. See on enda tervist hävitav käitumine,» märkis Kalamägi.
Toitumisterapeudi sõnul vajavad ülevaatamist või korrigeerimist kolm olulist ja elementaarset tegurit, mis on tihtipeale tasakaalust väljas, kui soovime elada ka aastate pärast kvaliteetset täisväärtuslikku elu.
Esmalt vajab organism tervislikku kvaliteetset toitu, et saada kätte vajalikud toitained, mille tulemusel saab keha õigesti funktsioneerida. Päevas peab täiskasvanud inimene saama minimaalselt 25–35 grammi kiudaineid sõltuvalt päevasest energiavajadusest (umbes 13 grammi kiudaineid 1000 kcal kohta). Naised vajavad minimaalselt 25 grammi ja mehed 35 grammi kiudaineid päevas. Uuringud näitavad, et kiudained aitavad vähendada riski muutuda ülekaaluliseks ja säilitada tervisliku kehakaalu.
Valgud peaksid moodustama vähemalt 10 protsenti päevasest tarbitavast toidust. Iga kehamassi kilogrammi kohta võiks valke tarbida 0,8–1,5 grammi päevas. Üks gramm valke annab 4 kcal.
Valk hoiab söögiisu kontrolli all, kuna seedub kauem ja hoiab seega ka pikemat aega täiskõhutunnet.
Rasvade tarbimine peaks jääma 25–35 protsendi juurde. Üks gramm rasva annab 9 kcal. Rasv mängib olulist rolli, et hoida täiskõhutunnet. Lisaks võib rasva söömine viia erinevate täiskõhutunnet soodustavate hormoonide vabanemiseni.
«Teiseks on oluline liikumine rasvumise ja ülekaalu vähendamiseks, see mõjutab keha koostist ja ainevahetust, suurendades energiakulutust ja aidates säilitada ning kasvatada lihasmassi, mille tulemusena intensiivistuvad nii põhiainevahetus kui võime kasutada rasvu energiaallikana nii füüsilise töö ajal kui puhkeperioodil,» selgitas toitumisterapeut. Liikumine on Kalamägi sõnul igas vanuses positiivselt seotud vaimse tervise ja elukvaliteediga, enesehinnangu ja psühholoogilise heaoluga ning avaldab positiivset mõju vaimsele töövõimele.
«Kolmandaks on vaja korralikult välja magada, kuna igal öötunnil teeb inimese organism uue restardi järgmiseks päevaks, et alustada uut päeva puhanuna ja rõõmsana. Väga paljud organismi funktsioonid taastuvad just öistel tundidel, kui inimene magab ja lisaks seda looduse poolt antud rütmides.» Kalamägi tõdeb, et unerütm ja pikkus on individuaalne ja sõltub ka vanusest. Keskmiseks uneajaks täiskasvanul peetakse 7–8 tundi.
«Järgides elementaarset kolme asja oma elus, saad hea tervise, parema kaalunumbri, tugevama närvisüsteemi, talud paremini vaimset pinget ja üleliigset stressi. Kõrge pidev stressitase on samuti üks kaalutõusu põhjustaja,» ütles toitumisterapeut.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)