Blogipostitusest «Alaseljavalu — mis see on ja mida peaksin selle puhul teadma?» saab lugeda põhifakte alaseljavalu olemuse ning selle tekkepõhjuste kohta. Nagu seal mainitud, on mittespetsiifilise alaseljavalu puhul õige ravi leidmine keeruline ning puuduvad täpsed ravijuhised just selle kompleksuse tõttu. Seljavalu puhul soovitatakse vajadusel manustada valuvaigistavaid ravimeid, sh mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ning isegi antidepressante, kuid head ravi toetavad eelkõige terapeutilised harjutused ning õigesti sooritatud terviklik seljatreening.
Millised harjutused toovad kasu?
Viimastel aastakümnetel on väga jõudsalt kasutatud alaseljavalu raviks erinevat tüüpi harjutusi, kuna need on ohutud ja neil on positiivne efekt alaseljavalu vähenemisele ning funktsionaalsuse paranemisele, On leitud, et just harjutused aitavad kroonilise alaseljavaluga inimestel võimalikult kiiresti pöörduda tagasi oma igapäevategevuste ja töö juurde.
Seljavalu käes kannatavad inimesed tunnevad sageli hirmu ning väldivad valu tõttu seljaharjutusi: neil on niigi valus ja neile tundub, et liigutused tekitavad veelgi suuremat valu. Paraku põhjustab vähene liigutamine veelgi suurema valuaistingu ning liikuvuse vähenemise seljast, lisaks nõrgenevad ka kehatüve lihased. Seetõttu on alaseljavalu korral väga oluline püsida pidevalt seljast liikuvana.
Kroonilise alaseljavalu korral tuleb peale lülisamba liikuvust parandavatele harjutustele treeningusse sisse tuua kehatüve lihaste jõudlust ning süvalihaste stabilisatsiooni suurendavad harjutused. Lisaks on kasutoovad venitusharjutused selja- ja tuharalihastele, reie tagumise grupi ning puusa sirgestaja- ja painutajalihastele. Venitusharjutused aitavad kaasa lülisamba liikuvusulatuse suurenemisele ning seega vähendavad alaseljavalu.